Kui müristab ja välku lööb

Kõige ohtlikum on pilve ja maapinna vahel tekkiv välk. Foto: Shutterstock

Vanarahvas teab öelda, et äikese puhul sööb vanapagan silku. Pole teada, kuidas sarviline tegelane tänapäeval äikseliste ilmade ajal oma aega sisustab, ent lihtinimene keskendub eelkõige sellele, et digiboksid ja ruuterid ning kõiksugused tundlikud kodumasinad vooluvõrgust lahti ühendada.

Kes ettevaatusabinõudega hiljaks jääb, saab aega veeta telekommunikatsiooni- ja elektrilahendusi pakkuvate ettevõtete infoliinil oma kõnejärge oodates, et siis kurta: äike viis elektri, telekas ei tööta ja internetti pole.

Väike äike igas päevas

Suure-Jaani kandist on 1892. aastal üles tähendatud, et «välk ehk pikne on nelja seltsi või neid on neli: üks on põletaja, teine kustutaja, kolmas lõhkuja, neljas sulataja. Nii olla pikne kuskil hoone põlema löönud ja teise pauguga ära kustutanud; teises kohas olla ta hoone paljalt puruks löönud ja mitte põletanud, kolmandas kohas ühte rätsepat, kes uksest parajasti tuppa astunud, trehvanud, kelle teine pool ära kadunud, üeldakse sulanud, ja pääle selle sääl ja sääl kellegil vasknööbid pisaratena maha jooksnud, ilma et mees tähele oleks pannud».