Kadrina vabadussõja mälestusmärgi jalamile jäeti leivapäts

Mälestuskalju jalamile jäeti valgest jahust leivapäts.

FOTO: Meelis-Lauri Erikson

Paari päeva eest jäeti Kadrina mälestuskalju jalamile päts leiba, mis paistab heledamast jahust ja kodus küpsetatud olevat. 

Kadrina koguduse õpetaja Meelis-Lauri Erikson, kes leivapätsi avastas, ei osanud arvata, kas see on unustatud või meelega langenutele jäetud. Unustamine tundus siiski väheusutav, sest tegu on ikkagi käsitööna valminud koduleivaga. Õpetaja ei osanud seda seostada mingi kohaliku kombega, kuigi komme lahkunutele ande tuua on sama iidne nagu matusekombed üldse. "Mina näen ka sellist asja esimest korda," nentis kirikuõpetaja ja lisas, et Kadrina kandis ei ole väga haual einestamise traditsiooni. 

Haual söömine-joomine on pigem õigeusklik komme ja seda viljeletakse teadaolevalt Setumaal, kus lahkunule valatakse kääpale törtsuke kangemat märjukest ning jäetakse toidupala. Mälestuskalju pole teadaolevalt mõeldud jäädvustama pelgalt Kadrina kihelkonna sõjaohvrite mälestust. Seega pole välistatud, et Kadrinat külastati mõnest teisest maakonnast ja mälestati siin oma vabadussõjas langenud esiisa. 

Igal juhul lastakse leival senikaua mälestuskalju jalamil olla, kuni loodus ta omaks võtab. Kas siis mõne linnu-looma kõhutäitena või vihma poolt minema uhutuna. Kirikuõpetaja nõustus, et ühekordse aktina oli selline asi tore, parem muidugi, kui tormiliselt eeskuju võttes ei hakataks ausamba jalamit roogadega üle kuhjama. Kadrina kalmistul elutsevad linnud pole ka veel leivapätsi märganud.

Tagasi üles