Ebaseaduslikult lõhkeaineid käidelnud mehed mõisteti vangi

Näide ohtlikust tegevusest: 2018. aasta sügisel kohtus süüdi mõistetud 27-aastasel Dmitril oli kodus terve relva- ja lõhkeseadeliste ladu. Lõhkeainet sisaldanud granaadid ja mürsud, kuulipildujad ja kaks Saksa päritolu vahelaengut. Lisaks äritses mees sõjaaegsete lõhkekehadega kuulutusteportaalis. Foto: Kohtutoimik

Viru maakohus mõistis kolmapäeval jõustunud otsusega viieaastase vangistuse kahele mehele, keda süüdistati lõhkeaine, lõhkeseadeldiste ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.

Meestest ühel tuleb kohe ära kanda neli kuud reaalset vangistust.

Möödunud aasta sügisel tuvastas kaitsepolitseiamet Lääne-Virumaal ligi kolm kilogrammi ebaseaduslikku lõhkeainet ning kahtlustatavana peeti kinni kaks meest: 35- ja 29-aastasele mehele esitati kahtlustus suures koguses lõhkeaine, lõhkeseadeldiste oluliste osade ja laskemoona ebaseaduslikus käitlemises.

Juunis jõudsid mehed kohtu ette ja kolmapäeval jõustunud otsusega mõisteti ühele meestest karistuseks viis aastat vangistust, millest neli kuud tuleb ära kanda kohe ning ülejäänud aega ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane viie aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Teisele mehele määrati karistuseks samuti viie aasta pikkune vangistus, mida ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane sama pika aja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

Kriminaalkaristust võinuksid mehed vältida, kui lõhkeainest oleks demineerijatele teatatud ja see vabatahtlikult üle antud. Näiteks mõned päevad enne nimetatud kohtupidamist teatati häirekeskusele, et Viru-Nigula vallas avastasid oma aidas koristustöid teinud mehed kümme kilogrammi trotüüli. Leid oli tõenäoliselt pärit aastakümnetetagusest ajast ja sellest teatati demineerijatele, kes lõhkeaine kaasa võtsid. Kuna mehed loovutasid leitud lõhkeaine vabatahtlikult, ei järgnenud sellele mingeid sanktsioone.

Viru ringkonnaprokuratuuri prokurör Liisa Nuut sõnas, et need kaks juhtumit kõrvuti näitavad ilmekalt, kuidas õige käitumise puhul on võimalik pääseda kriminaalvastutusest ja ka vangistusest, mis lõhkeaine omamisega või käitlemisega kaasneda võib. "Lisaks sellele, et lõhkeainet vabatahtlikult loovutades on tegemist seaduskuuleka käitumisega, aitab see kaasa ka sellele, et õiguskaitseasutused ei kulutaks ressurssi juhtumitele, mida õige käitumisega vältida saaks," selgitas prokurör. "Samuti tagab inimene vabatahtliku loovutamisega oma turvalisuse, sest esemed võivad ohtlikuks kujuneda ka valdajale endale."

Päästeameti demineerimiskeskuse Ida-Eesti pommigrupi juht Rauno Randloo sõnas, et pommigrupid reageerivad kõikidele lõhkematerjaliga või lõhkekehadega seotud sündmustele kogu riigis iga päev ja ööpäev läbi. "Kui keegi leiab juhuslikult midagi plahvatusohtlikku, siis tuleb sellest esimesel võimalusel hädaabinumbril 112 teada anda," sõnas Randloo. "Teavitada tuleks ka siis, kui päris täpselt ei tea, kas tegemist on plahvatusohtliku eseme või ainega. Meie eesmärk on teha kõik endast olenev, et tuvastada ja likvideerida lõhkematerjalist tulenev plahvatusoht. Kindlasti ei tohiks lõhkekeha või lõhkematerjali iseseisvalt kuhugi transportida ja seda ennekõike ohutuse pärast. Teadmata seisukorras plahvatusohtlikud esemed on ka teadmatult ohtlikud."

Kaitsepolitseiamet paneb kõigi Eesti elanike südamele, et lõhkeaine ja -seadeldise valmistamiseks vajalikud esemed, näiteks detonaatorid, sütikud, süütenöör, ei sattuks isikute kätte, kes võivad kasutada neid kuritegelikul eesmärgil. Praktika näitab, et eelkõige Ida-Virumaal on taolised esemed jäänud paljudel hoiule ammustest aegadest. Kui inimene teatab leitud lõhkematerjalist vabatahtlikult, siis karistust sellele ei järgne. Kui ta seda ei tee, siis peab ta arvestama reaalse vabaduskaotusega.