/nginx/o/2020/07/21/13223344t1h5768.jpg)
Justiitsminister Raivo Aeg nentis, et mitu viimasel ajal avalikuks tulnud juhtumit näitavad, et tööalasest rikkumisest teada andmine võib informeerijale kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. "Teavitamiskanalite loomine ja seaduse alusel kaitse andmine aitab kaasa läbipaistva ja avatud ühiskonna arengule ning ka ettevõtete jaoks on kindlasti oluline lahendada oma probleemid kiiresti, adekvaatselt, ilma kaasneva mainekahjuta," rääkis Aeg.
Justiitsministeerium saatis arvamuse avaldamiseks välja seaduseelnõu väljatöötamiskavatsuse, mille eesmärgiks on anda kaitse tööalastest rikkumistest teavitajatele.
Väljatöötamiskavatsuse järgi on teavitaja konfidentsiaalsuse tagamine olulisim kaitsemeede, mis on eelkõige vajalik selleks, et rikkumisest teada andnud inimest ei hakataks töökohal diskrimineerima. Seaduse jõustumisel on edaspidi keelatud kasutada teavitaja suhtes survemeetmeid, nagu näiteks tööalane kiusamine, palga alandamine, vallandamine või sellega ähvardamine.
"Survemeetmete kasutamise eest nähakse tulevikus ette ka karistused, mis peaksid kaasa aitama sellele, et eelkõige keskendutaks rikkumise kõrvaldamisele, mitte rikkumisest teada andnud inimesele. Samas, selleks et kaitsta nende isikute õigusi, kelle kohta teavitus tehakse, nähakse tasakaaluks ette vastutus ka pahatahtlike teavituste tegemise eest ehk olukordades, kus rikkumist tegelikult aset ei leidnudki ja teavitaja oli sellest teadlik," rõhutas minister.
"Tähtis on silmas pidada ka seda, et uue seaduse alusel saab kaitse ainult rikkumisest teavitamise korral, mitte juhul, kui inimene oma tööga hakkama ei saa ja on näiteks vallandatud muudel põhjustel. Kui inimene töölepingu lõpetamise järel teatab, et seda tehti põhjusel, et ta puhus vilet, siis lasub tööandjal tõendamiskohus, et vallandamise põhjus ei olnud rikkumisest teavitamine," selgitas Aeg.
Teavitamiseks on välja pakutud kolmeastmeline süsteem, kus esimene aste on asutusesisene teavitus. Selleks peavad pea kõik avaliku sektori asutused, kuid ka üle 50 töötajaga erasektori ettevõtted, looma turvalised kanalid, mille kaudu inimesed saavad rikkumistest teada anda oma organisatsiooni sees. See annab ettevõtetele võimaluse probleemid võimalikult kiiresti ja valutult lahendada.
Lisaks peab töötaja edaspidi olema informeeritud ka võimalusest anda rikkumisest teada asutusevälise teavituskanali kaudu ning nende teavituste vastuvõtmiseks ja menetlemiseks on plaan määrata sõltumatu ja eraldiseisev asutus.
"Ühe võimalusena näeme, et Eestis oleks mõistlik luua valdkonnapõhiselt eri järelevalveasutuste juurde vastav kompetents, näiteks võiks keskkonnavaldkonna rikkumistega tegeleda keskkonnaamet, tuleohutusteemadega päästeamet ja tööohutusteemadega tööinspektsioon," ütles Aeg.
Viimase variandina on kaitse ette nähtud ka avalikkuse poole pöördumise korral, kuid vaid siis, kui asutusesisesele või -välisele teavitamisele ei ole reageeritud või kui rikkumine võib kujutada endast ilmset ohtu avalikele huvidele. Kuigi avalikkuse poole pöördumine on alati lubatud, saab nii toimides survemeetmete eest kaitse ainult teatud olukordades, kuna avalikkuse teavitamine rikkumisest juhul, kui selleks tegelikult pole alust, võib oluliselt mõjutada sellega seotud inimesi või organisatsioone.
Lähiriikidest rääkides on teavitaja kaitseks mõeldud seadused olemas näiteks Lätis ja Leedus. Seaduse väljatöötamine põhineb Euroopa Liidu rikkumisest teavitajate kaitse direktiivil, mis võeti vastu 2019. aastal ning mis tuleb Eestis seadustada järgmise aasta lõpuks.
/nginx/o/2016/02/15/5048197t1h8863.jpg)