Nutirakenduses saab teada anda lusitaania teetigude leidmisest

Lusitaania teetigu (Arion lusitanicus) on teeteo perekonda kuuluv suur (7–15 cm) nälkjas. Teo värvus võib suuresti varieeruda alates tumepruunist kuni punaka, oranži, kollaka ja beeži toonini. Heledama tooniga isendeid on kergem ära tunda. Eristamise aluseks on looma keha kattev kollane lima – meie teiste suurte nälkjate lima on värvitu. Foto: Elmo Riig / Sakala

Lusitaania teod roomavad jõudsalt ka Eestis ning keskkonnaamet on loonud nutirakenduse, mille kaudu saavad inimesed saata teavet lusitaania teetigude leviku kohta Eestis.

"Selleks et anda paremaid tõrjesoovitusi ja aidata kohalikel omavalitsustel ja kogukondadel tõrjet korraldada, on vaja teada sissetunginud võõrliigi levikupiirkondi. Seetõttu algatasime süsteemse infokorje," selgitas keskkonnaameti liigikaitse peaspetsialist Eike Tammekänd.

Aadressil teokaart.keskkonnaamet.ee saab arvuti, mobiiltelefoni või muu nutiseadme kaudu märkida Eesti kaardile koha, kus lusitaania teetigu nähakse.

"Palume inimestel rakenduse kaudu saata lusitaania teetigudest ka fotosid. Nii saame kindlad olla, et tegu on just selle tüütu võõrliigiga, mitte kodumaise suure või musta seateoga, kes on meie ökosüsteemile ohutud," rääkis Tammekänd. Nutirakenduses on antud nii lusitaania teeteo kui ka kahe sarnase kodumaise teoliigi määramistunnused. Nende abil saab veenduda, kas tegu on ohtliku võõrliigiga või mitte.

Rakendusest saab vaadata ka kõiki varem kaardile märgitud lusitaania teetigude leiukohti. Kaardilt on näha, kus on võõrliiki täheldatud, et naabruskonna elanikud teaksid vajadusel kahjuri tõrjumiseks koostööd teha.

Lusitaania teetigude tõrjumine peab toimuma kogukondade koostöös. Võitlus selle võõrliigiga on tulemuslik ainult siis, kui seda tehakse korraga terves levikupiirkonnas. Peamine soovitus on teod kokku koguda ja hävitada kuuma veega üle kallates, samal viisil tuleb hävitada ka teeteo munad. Rohkem soovitusi saab lugeda keskkonnaameti kodulehelt.

Lusitaania teetigu on võõrliik, keda Eestis nähti esimest korda 2008. aastal. Nüüdseks on neid mõnes piirkonnas juba massiliselt. See liik valmistab aiapidajatele meelehärmi, kuna on ablas aiasaaduste ja ilutaimede hävitaja.