Biogaasiettevõte sertis kääritusjäägi tootmise

Veiki Ojaperv
, ajakirjanik
Copy
Vinni Bio­gaasi tehases jääb aastas üle umbes 130 000 tonni kääritusjääki, mida saab tegelikult põldudel väetisena kasutada.
Vinni Bio­gaasi tehases jääb aastas üle umbes 130 000 tonni kääritusjääki, mida saab tegelikult põldudel väetisena kasutada. Foto: Arvet Mägi

Vinni Biogaas sai hiljuti Eesti esimeseks sertifitseeritud kääritusjäägi tootjaks. Maakeeli öeldes tähendab see, et varem jäätmeks loetud kõrvalprodukti tohib nüüd täisväärtusliku väetisena kasutada.

Kääritusjääk on biogaasi tootmisel tekkiv kõrvalprodukt, mida sertifitseerimata kujul jäätmeks loetakse. 20. juulil sai Vinni Biogaas taaskasutatavate materjalide sertifitseerimiskeskuse sihtasutuselt loa kääritusjääki tootena turustada või kasutada.

Vinni Biogaasi juhatuse liikme Rafik Asadovi sõnul oli kääritusjäägi sertifitseerimine oluline, kuna nüüdsest on ettevõttel võimalus varem aastas üle jäänud 130 000 tonni kõrvalprodukti mitmel pool kasutada.

Tagasi üles