R, 9.12.2022

Koerust end tippsporti võidelnud mees

Toomas Herm
, ajakirjanik
Koerust end tippsporti võidelnud mees
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Koeru koolis oli Pavo Raudsepa klassis traditsioon joosta söögivahetunnil vanast koolimajast uude. Võitjaks osutus see, kes sai uue koolihoone ukselingi esimesena pihku. Peaaegu alati tuli võitjaks Pavo, kel startimisel oli oma nipp – tuli trepist laskumisel hoida käsipuud, et laskumise trajektoor võimalikult lühike tuleks.
Koeru koolis oli Pavo Raudsepa klassis traditsioon joosta söögivahetunnil vanast koolimajast uude. Võitjaks osutus see, kes sai uue koolihoone ukselingi esimesena pihku. Peaaegu alati tuli võitjaks Pavo, kel startimisel oli oma nipp – tuli trepist laskumisel hoida käsipuud, et laskumise trajektoor võimalikult lühike tuleks. Foto: Marianne Loorents

Salt Lake City taliolümpiamängudel 2002. aastal sprindis 34. koha ja 30 kilomeetri sõidus 60. koha saavutanud Pavo Raudsepp on sündinud Koerus, kuid elab juba ammu Tamsalus. Elukohavahetuse puhul kehtib tema kohta prantslaste ütlus, et põhjuse leidmiseks tuleb otsida naist.

Lapsepõlve mängumaal

Virumaa Teataja suvesari viib lugejad tänavu seiklema maakonnas tuntud inimeste lapsepõlveradadele ja jutustab nende noorpõlveseiklustest. Sarja selles osas rändame koos mitmekülgse spordimehe Pavo Raudsepaga Koerus.

Aga jätame naise loos oma järge ootama ja alustame kolmapäeva ennelõunast, mil Pavo Raudsepp oma koduõuel peale tervitamist kohe nüüdseks kurikuulsaks saanud suusatreener Mati Alaverist juttu tegi. “Ei olnud Eesti koondist, oli Alaveri tiim,” võttis mees lühidalt kokku selle, mille vastu ta kunagi aastaid võitles. Asjatult, sest ajakirjandus noort meest ei kuulanud, vaid Raudsepa sõnul vorpis lugusid, mida müüa saaks. Siis olid Alaver ja tema kasvandikud Eestis ebajumalate staatuses.

Teel Koeru meenutas Raudsepp, et 1991. aasta juunioride maailmameistrivõistluste koondises pidanuks tema sportlike tulemuste põhjal olema esinumber, aga ei olnud. Esinumbrid olid Alavere lemmikud. Näiteks Jaak Mae, kelle tulemused andsid Raudsepa sõnul pingereas kolmanda koha. “Aga pidin võitlema, olen pärit Koerust,” jätkas Raudsepp ja lisas, et pidi tippvõistlustel määrdemehe töö omast taskust kinni maksma. Raha tuli metsatöödest. Küttepuuäriga tegeleb ta tänini.

Soomes peetud noorte maailmameistrivõistlustest rääkides meenutas Raudsepp, et tagasi sõitev sportlaste buss oli koduelektroonikat täis tuubitud. Mitte ainult võistlejate tarbeks, osa asju oli mõeldud ka ametnike määrimiseks. Küsimusele dopingu kasutamisest vastas mees, et temaga pole Alaver sellest kunagi juttu teinud. Küll aga olevat ta märganud, et aeg-ajalt käis arst koondislaste toas. “Miks, ei tea,” lisas Raudsepp.

Koeru sisse sõites oli Raudsepal tegemist, et ühtki tuttavat kohta mitte vahele jätta. “Seal elas vanaema,” viitas ta paremale ja lisas, et kui nälg näpistas, siis sai ikka sinna mindud. Nüüd elab vanaema majas õde Pilvi. Vanemate maja aga taastab teine õeraas – Pille. Raudsepa kolmas õde on Piia ning tal on ka vend Peep. Kolm esimest last peres olid Piia, Peep ja Pavo. Raudsepp selgitas, miks tema eesnimi vist küll ainsana maailmas ühe a-ga kirjutatakse. Nimed algavad p-tähega, kuid vanemate laste nimedel on veel teinegi erisus – igas nimes on neli tähte. See asjaolu jättiski Pavo ühest a-st ilma. Kolmteist aastat hiljem sündisid Pille ja Pilvi, p-täht on ikka ees, kuid nende nimed on juba pikemad.

Suusatamisega hakkas tulevane olümpialane tegelema juba lasteaias. Kui teised mängisid nukkude-autodega, võttis väike Pavo suusad ja läks lasteaia ümber olevatele küngastele sõitma. “Mõtlesin, et ega ma väike ole, et peaksin autodega mängima,” selgitas Raudsepp valikut.

Lasteaiast on pärit ka esimesed sportlikud elamused. Mees meenutas, et tol ajal oli suur vastasseis Järva-Jaani ja Koeru lasteaia vahel. Igal aastal toimus traditsiooniline suusavõistlus, kus konkurentsitult juhtis ikka Järva-Jaani. Enne järjekordset jõukatsumist 1978-1979 aasta talvel ostis isa Mait pojale puusuusad. Garaažis pandi koos sidemed külge. Ja kui töö oli lõpetatud, ilmus garaažiuksele kehalise kasvatuse õpetaja ametit pidav naabrimees Uno Aan. Kuulnud äsja võistlusvalmis saanud varustusest, avaldas naaber imestust, et kes enam puusuuskadega võistleb. Ja ukselt ta kadunud oligi. Peagi aga tuli tagasi, Tundra plastiksuusad näpus. “Mul lõi adrenaliini nii üles,” meenutas Raudsepp kätega veheldes toonaseid emotsioone. Aga see polnud veel kõik. Naabrimees oli võistlustel ka teadustaja rollis. “Kujuta ette, kohal on Koeru ja Järva-Jaani lasteaia kõige ilusamad tüdrukud,” vuristas Raudsepp. “Ja naabrimees ütleb mikrofoni, et nüüd on asjad nii palju edasi läinud, et plastiksuusad on jõudnud Kurmu künkale ja sealt tuleb Pavo Raudsepp.” Plastiksuuskade värske omaniku saavutatud võit tõi Koeru lasteaiale esimese punkti.

"Kujuta ette, kohal on Koeru ja Järva-Jaani lasteaia kõige ilusamad tüdrukud."

Pavo Raudsepp, mitmekülgne spordimees

Kas oli põhjuseks suusavõistlustel saavutatud võit või midagi veel, aga esimese suudluse sai Pavo lasteaias. Õigem oleks vast öelda, et kaks esimest. Raudsepp meenutas, et läks kahe tüdrukuga heinarõuku. “Üks poiss oli ka kaasas,” sõnas Raudsepp ja lisas, et ei teagi, miks see poiss kaasas oli. “Ühe tüdrukuga tegin musi ja siis sai teisega ka tehtud,” kirjeldas mees toonaseid sündmusi.

Poisikesepõlves mängis tulevase olümpialase elus suurt rolli jalgpall. Ja mitte ainult tema elus. Tagasihoidlikku Koerut võib pidada suisa jalgpallipealinnaks. Vähemalt väljakuid on seal tuhande elaniku kohta rohkem kui Tallinnas või Tartus, teistest linnadest rääkimata.

Raudsepp viiski külalised Koeru jalgpalliväljaku äärde ja selgitas: kui rohi kasvab, siis seal ei mängita. Ei kasvanud. Sada meetrit eemal on juba teine jalgpalliväljak. Kõige uuem. Koroonaviiruse tõttu pidulik avaminegi veel pidamata. Ja vana koolimaja juures pargis paistis veel kolmaski jalgpalliväljak.

Koolis oli klassis, kus Raudsepp käis, traditsioon: söögivahetunnis jooksis terve klass võidu uude majja sööma. Võitis see, kes esimesena uue maja ukselingi pihku sai. Peaaegu kõik jooksud võitis tulevane spordimees.

Vana koolimaja juures pargis meenutas Raudsepp, et seal oli umbes 900-meetrine suusaring. Ainult ühe tõusuga. “Selline peabki treeninguring olema,” sõnas suusaspets. Tema hinnangul on teised treeningurajad, näiteks Otepääl, tõuse täis, mis pärsivad treeninguprotsessi. Tõusul on vaja jõudu, aga jõutrenni tuleb Raudsepa hinnangul teha saalis kangidega.

Juba kümneaastasena teadis väike Pavo, et temast saab sportlane. Trenni tegi ta aga juba varem. Kui uus kool sai võimla, siis läks ta parajasti esimesse klassi. Kell kolm algas võimlas meeste maadlustreening, kus ka Raudsepp osales. Tunni möödudes tulid kolhoosi lüpsjad võrkpalli mängima ja veel tund aega hiljem oli traktoristide korvpallitreening. Neil kõigil ja samuti järgnevatel treeningutel kuni õhtul kella kümneni välja oli platsil ka Raudsepp. “Kui Otepääle treenima läksin, olin nii õhuke,” kirjeldas Raudsepp füüsilise koormuse tulemit.

Suviti aga armastas põldudel rohimas käinud seltskond noori pärast lõunat viis kilomeetrit ratastega Koerust Väinjärvele sõita. Sellest kõneldes juhtis Raudsepp tähelepanu asjaolule, et Väinjärve ääres on päike õigel pool ehk päevitaja vastas. Seda pole näiteks Võsul, kus päike jääb selja taha.

Väinjärvelt naasvad noored tegid enne Koeru silti tihtipeale profirattur Jaan Kirsipuu spurdi. Selleski jõukatsumises oli Raudsepp peaaegu alati võitja.

Naabrimees Uno Aan, kes oli ühtlasi Koeru kooli kehalise kasvatuse õpetaja, rääkis, et Pavo Raudsepa isa oli spordilembene mees, tegeles jalgrattasõiduga. Oma lapsigi kasvatas ta spordi vaimus.

“Pavol oli kindel siht, et peab olema esimene,” iseloomustas mees oma kunagist õpilast. Raudsepaga seotud lugudest rääkis ta Valgevenes juhtunust. Seal korraldatud kolhoosidevahelisel võistlusel osalesid Eesti, Läti ja Leedu esindused. Võõrustajad valgevenelased olid enne viimast ala, 1000 meetri teatejooksu, oma võidus kindlad. Eesti teatevõistkonda kuulusid ka Raudsepp ja tema tüdruksõber Õnnela. Need kaks tõid Eesti esindusele võidu. Raudsepa sõnul oli Õnnela see, kes valgevenelastelt võidulootuse võttis.

Õnnelaga kohtus aga noorsportlane Otepääl, kus neiu oli spordilaagris, Pavo aga õppis Tallinna spordiinternaatkooli Otepää filiaalis. “Mulle meeldis tantsida,” alustas Raudsepp Õnnelaga tutvumise lugu. Aga et kell kümme tuli juba magama heita, siis läks ta kohalikku kultuurimajja kohe peo alguses ehk kell kaheksa. Aeg mängis mõneti tema kasuks, sest paljud konkurendid kulistasid sel ajal julgusejooke.

Ühel õhtul märkas Pavo üle saali minnes Õnnelat ja kohe teadis, et sellest neiust saab tema laste ema. Aga ega see ei tulnud kergelt. Õnnela elas Tamsalus, Pavo Koerus. Ees seisid igapäevased 30-kilomeetrised rattaretked pideva tõusuga Tamsalu poole ja allamäge tagasi. “Tõuse Tamsallu sõites tunnetasin, tagasiteel laskumist mitte,” sõnas Raudsepp.

Aga noorel mehel tuli raha nappuse tõttu taluda ka teisi reisimise raskusi. Otepääle minnes sõitis ta kaubarongiga Tartu, samuti sealt tagasi. Et iga rong Tamsalus ei peatunud, siis tuli lihtsalt liikuva rongi pealt maha hüpata.

Õnnelal ja Pavol on kolm tütart. Küsimuse peale, kes oli Valgevenes teatejooksus ikkagi ankur, Pavo või tema, tunnistas naine, et ei mäleta. Küll aga mäletas ta üht tantsuõhtut Otepää kultuurimajas, mil kohtas nii sihikindlat meest, et igasugusel vastupanul polnud lihtsalt mõtet.

Väinjärvel on päike õigel pool – päevitaja vastas.
Väinjärvel on päike õigel pool – päevitaja vastas. Foto: Marianne Loorents
Koerus on Raudsepa hinnangul kõige alus jalgpall.
Koerus on Raudsepa hinnangul kõige alus jalgpall. Foto: Marianne Loorents
Laskudes tuleb pöidlad lõua alla panna, et pea ei väsiks ...
Laskudes tuleb pöidlad lõua alla panna, et pea ei väsiks ... Foto: Marianne Loorents
Pavo (paremal) ja teda oluliselt mõjutanud Uno Aan.
Pavo (paremal) ja teda oluliselt mõjutanud Uno Aan. Foto: Marianne Loorents
Esimesed plastiksuusad viivad nüüdki veel adrenaliini üles.
Esimesed plastiksuusad viivad nüüdki veel adrenaliini üles. Foto: Marianne Loorents
Suusatamine on Pavo Raudsepal nii hinges, et kodumaja numbergi koosneb tervest ja murtud otsaga suusast, all suusakepp.
Suusatamine on Pavo Raudsepal nii hinges, et kodumaja numbergi koosneb tervest ja murtud otsaga suusast, all suusakepp. Foto: Marianne Loorents
Märksõnad
Tagasi üles