Soodes tuleks liikuda vastutustundlikult

Räätsamatkalised rabas. Foto: Aivar Ruukel

Täna on rahvusvaheline rabapäev. Loodusturismi ettevõtjad on koos ekspertidega koostanud räätsaturismi hea tava, et vähendada looduses liikumise kahjulikku mõju soode pinnasele ja elustikule.

Eestis on viimase kahekümne aasta jooksul soodes väljaspool õppe- ja matkaradasid liikumiseks kasutusele võetud räätsad. Eesti maaülikooli uurimisrühm on alates 2017. aastast uurinud tallamise mõju rabapinnasele ja pinnase taastumist.

"Kui räätsadel liikuda talvel või ühekaupa, on mõjud rabapinnasele enamasti märkamatud. Kui aga räätsadega liikuda regulaarselt ja gruppidena, jääb sellest pinnasesse jälg, mis võib rabapinnast lokaalselt kahjustada," sõnas Eesti maaülikooli elurikkuse ja loodusturismi õppetooli lektor Marika Kose.

Eesti loodusturismi ettevõtjate koostöös valminud juhiste järgimine aitab väljaspool laudteid liikudes võimalikke kahjusid vältida. Mõeldes välismaistele huvigruppidele, on hea tava tõlgitud ka inglise ja vene keelde.

"Eestis on märgalade, sealhulgas rabadega, kaetud umbes viiendik maismaast. Kahjuks on suur osa rabadest kuivendatud ning looduslik tasakaal on rikutud. Meie kaunimates rabades on viimastel aastatel näha turismi ülekoormust. On oluline meelde tuletada, et loodushuvilised liiguksid looduses vastutustundlikult ja säästaksid meie kõigi ühist vara," ütles keskkonnaameti looduskaitse osakonna nõunik Kaja Lotman.

Hea tava põhimõtted on järgimiseks kõigile soodes liikujatele. Loodusturismi ettevõtjad on oodatud räätsamatkade hea tavaga liituma, 2020. aasta sügisel on plaanis ka esimene selleteemaline koolitus. Näiteks Soomaal on osaühingu Viis Aastaaega algatusel peetud kevadisel pesitsusajal "räätsarahu" juba neli aastat.

Eestis korraldatakse räätsamatkasid vähemalt 55 rabas. Räätsamatkad on populaarsed nii eestimaalaste kui ka väliskülaliste hulgas. Lisaks ettevõtjatele liiguvad soodes noortelaagrite korraldajad, kaitseliitlased, teadlased, loodushariduse pakkujad, keskkonnakaitsjad ja tavakodanikud, näiteks puhkajad ning marjulised.

Räätsaturismi hea tava

• Räätsamatk kannab loodushariduslikku ja loodushoidlikku sisu, annab selgitusi soode, Eesti looduse ja kultuuripärandi kohta.
• Räätsamatka kavandades selgitan varem välja matkamiseks valitud soos olevad looduskaitselised väärtused ja piirangud, kavandan oma retke neist lähtudes ja kooskõlastan keskkonnaametiga oma tegevuspiirkonna.
• Soodes kasutan lumeta ajal liikumiseks "küünisteta" räätsasid.
• Kaitsealustes soodes ei liigu räätsadega jüripäevast jaanipäevani (23.–24.06), välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul.
• Räätsadega soos matkates liigutakse külastustaristult soosse hajutatult, et vältida taristu ümbruses märgatavate pinnasekahjustuste teket.
• Oskan hinnata rabas liikumisel tekkivaid jälgi ning valida sobivaid teekondi nende vähendamiseks. Vajadusel jätan pinnase taastumiseks vaheaastaid.
• Looduses liikudes tekitan võimalikult vähe jälgi ja selleks eelistan liikuda väikestes gruppides.
• Hea tavaga liitunud matkakorraldaja matkade järel on raba puhtam kui enne (matka kestel korjatakse prügi jm võõrkehad rabast ära).
• Hea tavaga liituja on osalenud vastaval koolitusel.