Rakveres peeti Sinimägede lahingu mälestuspäeva

Rakveres meenutati Sinimägede lahingut vabadussõja ausamba juures. Foto: Erakogu

Laupäevast Sinimägede lahingu mälestuspäeva peeti maakonniti, sest COVID-19 tõttu Sinimägedel üritust ei toimunud.

Rakveres meenutati Sinimägede lahingut vabadussõja mälestussamba juures.

Sinimägede lahingud on võrreldavad Somme'i ja Verduni all toimunud kohutavate lahingutega I maailmasõjas.

Punaarmee andis 25. juulil ennenägematu tulelöögi Narvale. Juba 26. juuli hommikul oli punaste jalavägi Sinimägede ees.

Sinimäe kaitserajatisi tehti juba 1943. aastal. 27. juuli hommikust kuni 4. augustini toimunut võib nimetada tõeliseks põrguks.

Punaste löök oli suunatud kolmele mäele, keskmeks Grenaderimägi – siit ka nimetus Sinimägede lahing.

29. juuli oli pöördepunktiks. Sel päeval algas ka Paul Maitla osa Sinimägede lahinguis. Punaarmee võttis sihiks Grenaderimäe: sinna suunati 20. laskur- ja 256. diviis, toetuseks rasketankid Jossif Stalin. Esimene kaitseliin Grenaderimäel purustati. Punaarmeele tundus, et tee Tallinna on vaba.

Maitla sai käsu Grenaderimägi tagasi vallutada. Pataljoni sidumispunktist sai ta paarkümmend meest, toetuseks tulid mehed puruks löödud üksustest: need olid peamiselt üksuse Norge riismed, üksikud ellujäänud flaamid, saksa merejalaväelased, ka 46. rügemendi paar kompaniid.

Lähivõitluses ülekaaluka vastasega rühiti Grenaderimäele.

Sama päeva õhtuks polnud Grenaderimäel ühtegi punaväelast. See oli tugev hoop Punaarmee plaanidele. 30. juulil püüdis Punaarmee veel kord Grenaderimäge vallutada – see ei õnnestunud.

Lahingud jätkusid 4. augustini, täielik vaikus saabus 10. augustil. Sinimäed jäid Punaarmeel vallutamata.

Me kaotasime sõja, kuid lahingu Eesti eest ikkagi võitsime. Miks mehed võitlesid surmani? Nad teadsid, mis ees ootab. Selgelt olid meeles sõjaeelsed punaste teod. Selles oli kübeke lootust taastada vaba Eesti, kasutades ära hetke, mil oli eikellegi aeg. Ja selleks saime ikkagi mõne päeva, kus lehvis sinimustvalge, inimesed said aega evakueeruda. Oli oma valitsus, mis tegutses eksiilis edasi, kuni Eesti vabariigi taastamiseni.