Nimevaidluse võitja pole ikka selgunud

Kohus peab otsustama, mis nime ikkagi väike Nelery saab.

FOTO: Ain Liiva

Riigikohtu halduskolleegiumi määrus andis Rakvere linnale punktivõidu ja omavalitsus jääb nimevaidluses kodanikule alla seisuga 2:1. Rakvere abilinnapea linnapea ülesannetes Rainer Miltop pidas seaduste erinevate tõlgenduste tõttu tekkinud kohtulahingut äärmiselt kahetsusväärseks, sest kannatavad mõlemad pooled.

Lugu sai alguse sellest, et linnakodanik Kadri soovis oma vastsündinud tütrele panna eesnimeks Nelery. Omavalitsus keeldus, põhjendades seda asjaoluga, et Eestis on selle nime puhul lubatud kasutada vaid varianti Neleri. Omavalitsusega nõustus ka siseministeerium, põhjendades seda asjaoluga, et y-täht nime lõpus muudab selle võõrnimeks. Nimeseaduse järgi aga peab võõrkeelne eesnimi olema mõnes teises riigis eesnimena kasutusel. Ministeeriumi hinnangul pole tõendatud, et teistes riikides kasutatakse eesnime Nelery.

Noor ema pöördus halduskohtu poole, tõendades y-iga nimekuju esinemist sotsiaalmeedias. Ka on üks selline nimi rahvastikuregistris. Liiati on analoogilised nimekujud, näiteks Helery, Eestis lubatud. Need argumendid andsid halduskohtus noorele emale puhta võidu Rakvere linna üle.

Linn aga kaotusega ei leppinud, vaid esitas Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, tuginedes nimeseadusele, mille järgi peab eestikeelse isikunime kirjapilt vastama eesti õigekirjutusreeglitele. Õigekirjutusreeglite järgi on y võõrtäht.

Ringkonnakohus asja arutama ei hakanud, leides, et seda saab teha ka lihtmenetluse korras ning linna esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda halduskohtu otsusest erinevale seisukohale. Seega andis teise astme kohus selge vihje, et isegi kui nad linna esitatud kaebust arutaksid, oleks positiivne lahend omavalitsuse kasuks ebatõenäoline. Noor ema läks kohtuvaidluses linnaga juhtima juba 2:0.

Ilmselge kaotusseis polnud omavalitsusele takistuseks riigikohtusse pöördumisel. Kolmanda astme kohus leidis, et ringkonnakohus tagastas kaebuse kergel käel. Samuti kahtles riigikohus teise astme kohtu väites, et linna võiduvõimalus on ebatõenäoline. Riigikohtu otsuse järgi tuleb linna apellatsioonkaebus saata uuesti ringkonnakohtusse.

Pikemalt saab lugeda homsest Virumaa Teatajast.

Tagasi üles
Back