Juhtkiri: kangiga lällajate vastu
30. juuli 2020, 00:00
Kas sul viina on, küsis Vennaskonna lõõtsamees Mätas naabrimehelt, kes oli just kloppinud Eno Raua ja Aino Perviku korteri uksele, sest toas käis järjekordne Mihkli korraldatud läbu. “Ah et pole? Mine siis persse! Miks sa siis üldse uksele koputasid, kui sul viinagi pole?”
Nii äärmuslikesse olukordadesse, millest Mihkel Raud jutustab oma raamatus “Musta pori näkku”, me tavaliselt ei satu. Aga naabri uksele oleme koputanud ja kloppinud küll. Mõnel meist on süütenöör lühem ja teisel pikem, aga lõpuks saab karikas nii või teisiti täis, kui korteripidu ei lõpe ega lõpe. Või siis pidu tänaval või naabermajas, vahet pole.
Vali muusika või muidu lällamine muutub eriti kõrva kriipivaks, kui rahurikkuja tegutseb süstemaatiliselt ja on juba ette teada, et reede õhtu saabudes hakkab kõik jälle otsast peale. Vaikse Võsu elanikud teavad seda eriti hästi, sest nagu programmeeritult see igal nädalavahetusel nii juhtub, sea või kalender õigeks.
Kõrtsides ja peopaikades peabki lõbus ning lärmakas olema – selle jaoks ongi need välja mõeldud –, aga suvisel ajal ei seisa ju kõrtsitoa uksed kinni. Lärm läheb õue jalutama ja häirib teisi. Või kui lärm ise tarest välja ei pääse, siis võtavad inimesed selle kaasa, rääkides kõva häälega oma tähtsusetuid purjus inimese jutte. Nende jaoks on lällamine inimõigus, ja kui sa keelama lähed, siis saad heal juhul sõimata, halval peksa.
Miks sa siis üldse uksele koputasid, kui sul viinagi pole?
Õnneks on politsei suhtumine lärmajatesse pisut karmimaks läinud. Paarkümmend aastat tagasi kuulsid mõned Rakvere linnakodanikud, kes palusid politseilt lärmajate talitsemisel abi, isegi sellist soovitust, et tuleb mujale kolida, kui nende tõttu magada ei saa. Tõsijutt! Ei ole folkloor.
Seadus sätestab öörahu kellaajad ja müra lubatud detsibellid. Et rikkumine oleks fikseeritav, tuleb müra mõõta. Aga selleks on vaja spetsiifilist aparatuuri, mida paraku pole vajadusel käepärast võtta.
Ja nii nad siis küsivadki sinult viina edasi, mitte ei keera volüümi maha. Ainus lahendus on pahatihti vaid elektrikilp, kui sellele õnnestub ligi pääseda: liigutad kangi – ja hopp! – ongi pimedus ning rahu majas.