Hirmuäratavaid putukaid peetakse ka lemmikutena

Dorylus’e perekonna sipelgate mass teadlase toidu kallal. Hammustamisel nad saagist lahti ei lase ja rahvameditsiinis kasutatakse neid haavasulguritena. Foto: Erakogu

Ilmselt tekitab mõnel lugejal juba pealkiri üle keha hirmuvärinaid. Või meenuvad valusad elamused kokkupuutel mesilaste-herilastega. Ei pääse putukatest keegi ei üle ega ümber.

Tartu ülikooli zooloogia osakonna entomoloogia õppetooli teadur Sille Holm rääkis, et inimesed on erinevad ja seetõttu erineb ka nende kannatuse ja ebameeldivuse tajumise lävend. Osale inimestele põhjustab juba ükskõik millise lülijalgse või putuka nägemine ebameeldivust ja kannatust. Samas on ka inimesi, kes käivad ja otsivad putukaid looduses, et neid pildistada, uurida ja määrata, tundes sellest suurt rõõmu. “Putukaid peetakse ka lemmikloomadena,” sõnas Holm ja nentis, et kahjuks on putukas paljudele inimestele otsekui hirmu ja õuduse sümbol. “Putukad inimeste seas väga populaarsed ei ole, aga see ei peaks nii olema,” ütles teadlane.

Holmi sõnul on putukate mitmekesisus tohutu ja on ka selliseid, kes võivad inimestele väga suuri kannatusi ning isegi surma põhjustada. Selliseid näiteid võib leida mitmest putukarühmast. Osa putukaid nõelavad ja hammustavad, osa levitavad inimeste või koduloomade haigusi, mõned kahjurputukad aga hävitavad meie ressursse, näiteks põllukultuure. “Enamik putukatest on inimese seisukohast siiski kas neutraalsed või kasulikud,” jätkas Holm. Tema sõnutsi on putukail looduses väga tähtis roll, sest nad on osa aineringest ehk toiduks paljudele teistele organismidele. Sõltuvalt kultuuriruumist ka inimestele.