N, 2.02.2023

Rakvere turul läheb kaubaks 500 liitrit mustikaid päevas

Aivar Ojaperv
, ajakirjanik
Rakvere turul läheb kaubaks 500 liitrit mustikaid päevas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Nii Jelena kui ka Kristina (keskel) müüvad Rakvere turul enda korjatud mustikaid. Margus peab aga külmkappi mustikatele ruumi tegema liha ja jookide arvelt.
Nii Jelena kui ka Kristina (keskel) müüvad Rakvere turul enda korjatud mustikaid. Margus peab aga külmkappi mustikatele ruumi tegema liha ja jookide arvelt. Foto: Ain Liiva

Jelena kaupleb Rakvere turul mustikatega pea iga päev, müües juba lõunaks maha umbes 150 liitrit metsaande. Mustveest pärit naisel on rakkes terve tema suurpere, kuhu kuulub üheksa last.

Eile oli Jelena turul koos kahe lapsega. “Ülejäänud on metsas,” lausus ta. “Meie parimad korjekohad on Avinurme kandis. Teame õigeid kohti ja suure perega jõuame korjata päris palju. Tänavu on ka väga hea mustikaaasta – mul iga laps korjab kahe tunniga umbes 20 liitrit. Neil on oma väljakujunenud päevakava: hommikul tehakse üks kahetunnine ring, siis puhatakse kodus ja minnakse veel teistki korda metsa. Mõnikord kolmandatki korda.”

Jelena oli neljapäeval Rakveres üks kuuest mustikamüüjast ja ta pakkus, et päeva jooksul läheb pisikesel turul kaubaks umbes 500 liitrit mustikaid. “Tavaliselt on juba lõunaks kogu kaasa võetud kaup müüdud,” lausus ta.

Jelena ei varjanud, et mustikad on tema perele oluline sissetulekuallikas. Eile maksid puhastatud ja liitrilistesse topsidesse pakendatud mustikad Rakvere turul 3,5–4 eurot. “Siia tullakse mustikaid müüma ka Lõuna-Eestist. Ma tean üht inimest, kes käib Tõrvast, aga täna teda pole,” ütles Jelena. “Ja ma olen siinsel turul “suurkaupmees”: kui minu mustikad otsa saavad, tõuseb kilohind kohe viiele eurole,” lisas ta lõõpides.

Jelena sõnul võtavad pere vanemad lapsed marjahooajaks puhkuse, et oleks rohkem aega korjamisele pühenduda. “Kaks poega töötavad mul metsas traktorite peal. Räägivad, et mõnikord jätavad oma masina seisma ja hakkavad marju korjama, sest kahju on neid puruks tallata. Nemad on mul ka head luurajad, kes helistavad ja kutsuvad meid metsa, kui mõne eriti mustikarohke koha avastavad.”

Jelena müüb oma pere kogutud saagi maha peamiselt Rakvere turul. “Kodukandis müün muidugi ka,” lisas ta.

Ka neiu Kristina kauples omakorjatud mustikate ja kukeseentega. “Seened on Käsmu kandist, mustikad Tudu metsadest,” lausus ta. “Tänavu on mul alles esimene turupäev ja ei oska ennustada, kuidas müük läheb, aga varasem kogemus ütleb, et saan lõuna paiku kaubast lahti.”

Kristina abilisi ei kasuta ja tema saab turul müümas käia parimal juhul üle päeva. “Peaksin kell neli hommikul metsa minema, et oleks iga päev, mida müüa, aga nii ei jõua,” kõneles ta. “Ühel päeval korjan ja puhastan, teisel müün. Tavaliselt tulen turule kümne liitri mustikate ja umbes kümne kilo seentega.”

Ka Kristina möönis, et metsaandide eest saadav raha on talle oluline, kuid mitte ainult. “Mulle lihtsalt meeldib metsas marjul ja seenel käia,” kinnitas ta. “Mu vanaema-vanaisa on Tudu kandist pärit, ma juba väikese lapsena hakkasin koos nendega metsas käima.”

Ma olen siinsel turul “suurkaupmees”: kui minu mustikad otsa saavad, tõuseb kilohind kohe viiele eurole.

Jelena, mustikamüüja Rakvere turul

Kukeseenemüüjaid oli Rakvere turul eile neli-viis, kilo maksis kümme eurot. Kristina rääkis veel, et vähemalt Tudu ja Oonurme kandis saaks oma saagi müüa ka kokkuostjatele, kuid tulevat rehkendada, kuidas on kasulikum ja millised on enda võimalused. “Kokkuostja maksab ikka poole vähem, kui on turuhind, aga selle eest saad kaubast ilma ajakuluta lahti,” ütles ta.

Margus ja Merle jalutasid eile leti sellel poolel, kus käivad ostjad. Margusel oli kaasas ka valge plastämber mustikate jaoks. “Tegelikult käime tavaliselt ise metsas korjamas,” ütles Margus, “aga tänavu olid marjad veel toored, kui metsa läksime, ja praegu pole aega. Niisiis otsustasime turult osta.”

Merle julges lisada, et metsa plaanitakse ikka ka minna, kuigi esimene talvevaru ostetakse turult. “Panen marjad sügavkülma ja talvel teen smuutisid, kisselle, kooke,” rääkis ta. “Ainus probleem on ruumipuudus – tänavu on meil omast käest võtta koduaia vaarikaid, mida on samuti väga palju. Pole piisavalt ruumi, et kõiki marju säilitada. Moosikeetjad me pole, eelistame külmutatud naturaalseid marju.”

Margus lisas Merle ruumipuudusejutu peale muiates, et tema varandus – liha ja joogid – olevatki juba külmikust välja visatud, et marjadele ruumi teha.

Märksõnad
Tagasi üles