Lääne-Virumaal lubatakse küttida rekordarv karusid

Lääne-Virumaal on karude arvukus suur ja seetõttu antakse tänavu välja 17 küttimise luba. Foto: Leo Eensoo

Kui mullu kütiti Lääne-Virumaal kümme karu, 2018. aastal 11 ja veel aasta varem 13 metsaotti, siis tänavusel jahihooajal on Lääne-Virumaal lubatud küttida 17 karu, mis on viimaste aastate rekord.

Keskkonnaamet annab üle Eesti välja esialgu 87 karuküttimisluba. Karule võib pidada jahti 1. augustist 31. oktoobrini.

Kui eelneval kolmel aastal on Lääne-Virumaal registreeritud 9–12 karuperet, siis mullu loendasid jahimehed koguni 17 pesakonda. 

Samuti kui eelmisel aastal jagatakse ka tänavu karuküttimisload välja kahes osas. "Lisaks 87 karule jätsime kuue isendi küttimisload reservi. Need suuname uutesse kahjustuskolletesse vastavalt vajadusele," sõnas keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Seega on sellel jahiaastal plaanis jagada välja 93 karuküttimisluba.

Mullu sügisel loendati Eestis ligi 900 karu. Mõned aastad varem on see arv olnud väiksem, umbes 700 isendit. Seega saab karu asurkonna seisundit tervikuna hinnata heaks, kuid piirkonniti on see siiski erinev.

Kui Ida-Eestis on karu arvukuse näitajad väga head, siis näiteks Eesti lõunapiiril on veel piisavalt kasvuruumi. Seetõttu on Valgamaal lubatud küttida üks isend, Võrumaale aga küttimismahtu sel hooajal veel ei kehtestata.

Asurkonna kasvu tulemusena on viimasel paaril aastal suurenenud ka karu tekitatud kahjustuste hulk. Peamiselt on need mesitarude rüüstamised, harvem aga põllumajandusloomade murdmised ja vigastamised või silopallide lõhkumised.

Lisaks Lääne-Virumaale antakse 17 karuküttimisluba välja ka Jõgevamaal. Järvamaal on lubatud küttida kümme karu, Ida- Virumaal kaheksa, mujal vähem. 

2019. aastal kütiti Eestis kokku 67 karu. Lubatud 70 isendist kolm jäid küttimata, nendest kaks Põlva- ja üks Raplamaal.