Kõige rohkem on Lääne-Virumaal töötuid klienditeeninduses ja kaubanduses, aga ka ehituses, põllumajanduses ja tootmises. Ettevõtjate sõnul puudub tööotsijail vajalik haridus, kohapeal inimesi välja õpetama soostuvad vähesed.
Kergemini leiab töö õppinud inimene
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rakvere autoteenindusfirma, ASi Stik juhataja Raido Tubli arvates leiab tööturult küll näiteks remondilukksepa, kuid hoopis keerulisem on tööle saada autodiagnostikut. “Kes koolist tuleb, sellel ei ole veel kogemusi. Töö on aga keeruline ning noorel peab olema väga suur tahtmine ja huvi, et toime tulla, uued seadmed on ingliskeelsete juhenditega, ja neid peab ikka inimene oskama käsitseda,” räägib Fordi ja Mazdat esindava ja kõiki teisigi automarke hooldava-remontiva firma juht. Letis töötavat klienditeenindajat ei koolita ükski kool, seegi amet pole tema sõnul lihtne.
AS Stik alustas autolammutusega Roosna-Allikul, praegu teenindatakse autoomanikke lisaks Rakveres ja Paides. Keerulisem pidi olema töötajaid leida Roosna-Allikul, kuhu lähimast linnast Paidest on kaugevõitu iga päev ametisse käia.
“Liini peale saaks küll inimesi,” arvab Tamsalu vallas Uudekülas tegutseva Viru Toonklaas OÜ juhataja Rainer Järvelt, kes lehekuulutuse abil on otsinud autoremondilukkseppi. Pakkujaid on olnud, aga vaid ühega sai kokku lepitud vestluse aeg.
Paraku ei ole inimestel ettevalmistust, sellest, et ollakse kodus oma autot remontinud, ei piisa. “Kui mul oleks näiteks kümme meest ametis, saaksin mõne panna uut töötajat välja õpetama, aga meil on firmas vaid paar-kolm inimest,” arutleb noor firmajuht. Mingeid eelarvamusi tal kandidaatide vanuse suhtes ei ole, vestlusele tulijagi eluaastad ületavad tublisti tema enda omad. Küll ei tule Järvelti meelest tööotsijale praegusel ajal sugugi kasuks, kui ta teeb õigekirjavigu.
Laekveres freespalkmaju valmistava ASi Palmako juhataja Aivar Kaldaru tunnistab, et otsib poole aasta jooksul esimest korda töötajat – tõstukijuhti.
Tartus ja Laekveres on ametis kokku kolmesaja inimese ringis, enamik kohapeal välja õpetatud. “Leidsime nad ümbruskonnast,” ei kurda Kaldaru maakoha võimaluste üle inimeste valikul. Kuid ta on tähele pannud, et paljudel on siiski liiga suured ootused, reaalsuses aga oskusi vähevõitu ja palgaraha sellele vastav.
Õppida tasub nii noortel kui täiskasvanuil. See on kõige kindlam viis praegu tööd leida, arvab Rakvere ametikooli õppedirektor Anne Loos.
“Meie kooli eelmisel aastal lõpetanute statistika näitab, et tööle on saanud enamik neist,” kinnitab ta ja nimetab ka arvud. “36,8 protsenti leidis erialase töö, 22 protsenti ameti mingil muul alal, 16,1 protsenti läks edasi õppima ning 2,75 protsenti käib tööl ja õpib ühtaegu edasi, 16,1 protsenti viibis küsitluse ajal, septembris-oktoobris, kas kaitseväes või oli lapsepuhkusel või ei töötanud sel ajal muul põhjusel. Kui parasjagu tööd ei leita, kasutatakse see aeg ära edasiõppimiseks,” teab Loos.
Ametikooli võivad õppima tulla ka täiskasvanud. Järgmisel nädalal algab keskkooli lõpetanutele kuuekuuline veoautokursus. Täiesti tasuta. Täiskasvanud, mingit vanusepiiri ei ole, saavad õppida näiteks kelneriks, baarmeniks, kokaks, pagariks-kondiitriks, autotehnikuks, keevitajaks ja veel mõnda eriala. Lõpetanud saavad tunnistuse. Õppeplaanid on koostatud tavaliselt nii, et inimene käib osa aega koolis, muist asju õpib kodus. “Peaks olema võimalik õppida küll töö kõrvalt,” arvab Anne Loos.
Töötud Lääne-Virumaal
viimase ameti järgi 31. detsembril 2011
• Klienditeenindaja-müüja 249
• Ehitaja 199
• Lihttöötaja tootmises 128
• Põllumajandustöötaja 126
• Liigitamata lihttöötaja 122
• Puhastusteenindaja 117
• Puidutöötleja 116
• Sõiduki-tõstukijuht 88
• Toitlustus-majutustöötaja, ürituste korraldaja 88