Helilooja Veljo Tormis talletas rahvapärimuse koorimuusikasse

Veljo Tormise sünnikodus esietendus helilooja 90. sünniaastapäeva varahommikul soome-ugri müsteerium “Lindude äratamine”. Foto: Janne Fridolin

Kui keegi väidab, et ei tea ühtegi Veljo Tormise pala, siis ta eksib rängalt, sest kultusfilmi “Kevade” originaalmuusika peaks olema kõigile tuttav. Viljakas helilooja on siiski enam tuntud koorimuusika loojana.

Eile, Veljo Tormise 90. sünniaastapäeval, esietendus helilooja sünnikodus Kõrveaial Kuusalu vallas soome-ugri müsteerium “Lindude äratamine”. Lavastus sündis koostöös segakooriga Vox Populi, mida juhatab dirigent Janne Fridolin. Lavastajad Anne Türnpu ja Eva Koldits pakkusid vaatajatele-kuulajatele erilist võimalust saada osa Veljo Tormise loomingust päevatõusul, hommikul kell viis.

Vaatajad istusid hommikukastese lagendiku servas kõrgetel tribüünidel reas nagu alles õrrel tukkuvad linnud. Lavaks oli võsastunud raiesmik, kus kõrgusid üksikud seemnepuud: kask, mänd, haab. Taamal metsaviirg. Veel ei häälitsenud ükski lind ja kahanev kuu loojus vaikselt. Põdrakanepipuhmastes nuuskis ringi jänes, kuulatas – ja kadus esimeste helide peale võssa. Vaikne loomake, kelle maski kandis Anne Türnpu, oli ainus, kelle häält me etenduse käigus ei kuulnud, aeg-ajalt ilmus ta nähtavale ja kõigutas siin-seal oma kõrvu, samal ajal kui segakoor laulis linnud üles, ilma heledaks ja publiku erksaks.