Juhtkiri: segased sõnumid metsast

Virumaa Teataja. Foto: Meelis Meilbaum

Eelolev nädalavahetus on pühendatud Eesti metsale. Erametsaliit peab laupäeval kogu pere metsapäeva ja selgitab välja parima metsamajandaja, pühapäeval aga toimub mittetulundusühingu Päästame Eesti Metsad eestvedamisel üleeestiline metsameeleavaldus, mis jõuab ka Lääne-Virumaale, täpsemalt Tammiku külla.

Kas Eestis on metsadega hästi või halvasti, kas metsa on endiselt piisavalt või on Eesti oma metsariigi kuvandit kaotamas? Tõele au andes on avalikkuse ette jõudvad metsamajandamisega seotud sõnumid nii segased, et tavainimene ei oskagi seisukohta võtta.

Ühel hetkel räägitakse häälekalt, et Eesti on vaata et metsast puhtaks raiutud. Järgmisel hetkel antakse aga teada, et seda loodusvara jagub küll ning raiemahtu tuleks hoopiski suurendada.

Ent kui teadlased on juba käinud välja faktid, mis juhivad tähelepanu metsamajandamise kehvale olukorrale, ütleb kaine mõistus, et neid tuleb ometi kuulda võtta ning neile reageerida. Kodanikuühenduste häälgi on järjest valjemaks muutunud ja sunnib metsamajandajaid endaga arvestama.

Teisalt tõestab statistika, et näiteks 1930. aastatel oli Eestis metsa tunduvalt vähem, kui on praegu. Statistikaga saab muidugi mängida – metsamaana lähevad kirja ka suvalised võsad –, kuid loogiline arutlus viib sama tulemuseni. Näiteks raiuti tol ajal väga palju metsa kütteks, ja mitte ainult elamute tarvis: ka tööstus, sealhulgas transport (vedurid), kasutas energiaallikana puitu.

Kui mets nii-öelda üle kasvab, kui seda õiges vanuses ei raiuta, kaotab ta tööstuse jaoks väärtuse – liiga vanadest ja jämedatest palkidest ei saa enam kvaliteetset saematerjali.

Tahaks ka tulevikus seeni ja marju korjama minna või välismaalt saabuvatele sõpradele-tuttavatele meie rikkust uhkusega näidata.

Mets on taastuv loodusressurss ja Eestis istutatakse seda usinalt ka asemele.

Erinevalt varasemast kasutatakse raiutud puud pea täielikult ära: kui varem läksid oksad peamiselt lõkkesse, siis nüüd toodetakse neist hakkpuitu, mis on samuti väärtuslik metsamaterjal.

Lõppude lõpuks on mets ja mitmekesine loodus meie põhiline varandus, mida tuleb hoida. Tehkem siis seda targalt ja püüdkem majanduslikud huvid tagaplaanile jätta.

Tahaks ka tulevikus seeni ja marju korjama minna või välismaalt saabuvatele sõpradele-tuttavatele meie rikkust uhkusega näidata.