Rakvere linn jätkab kohtus nimevaidlust

Rakvere linnavõimud maksid 15 eurot, et nimevaidlusega kohtus edasi minna. Foto: Marianne Loorents

Kohtus punktivõidu saanud Rakvere maksis nimevaidluses edasi liikumiseks ära riigilõivu 15 eurot, mille tasumata jätmine oli takistanud ringkonnakohtu tegevust.

Tartu ringkonnakohtust öeldi, et teise astme kohtu tegevus seisabki linna taga ehk kas omavalitsus tasub riigilõivu või mitte.

Rakvere linnavalitsus selgitas, et kaebuse esmakordsel esitamisel tasus omavalitsus riigilõivu summas 15 eurot.

Et ringkonnakohus lahendas asja lihtmenetluse korras ja tagastas kaebuse, kuulus tasutud riigilõiv linnavalitsusele tagastamisele. Riigikohus saatis apellatsioonkaebuse ringkonnakohtusse menetlusse võtmise otsustamiseks.

Tartu ringkonnakohus alustas apellatsioonkaebuse tavapärast menetlust ja kontrollis selle nõuetele vastavust.

Üks nõue on 15 euro suuruse riigilõivu tasumine. Kui nõue on täitmata, saadetakse teavitus puuduse esinemise kohta.

"Puudus on kõrvaldatud. Nüüd on Tartu ringkonnakohtu otsustada, kas nad võtavad apellatsioonkaebuse menetlusse," vastati Rakvere linnavalitsusest toimetuse järelepärimisele.

Lugu sai alguse sellest, et linnakodanik Kadri soovis oma vastsündinud tütrele panna eesnimeks Nelery. Omavalitsus seda soovi ei täitnud, põhjendades enda sammu asjaoluga, et Eestis on selle nime puhul lubatud kasutada vaid varianti Neleri. Omavalitsusega nõustus siseministeerium, põhjendades seda asjaoluga, et y nime lõpus muudab selle võõrnimeks. Nimeseaduse järgi aga peab võõrkeelne eesnimi olema mõnes teises riigis eesnimena kasutusel. Ministeeriumi hinnangul pole tõendatud, et teistes riikides kasutatakse eesnime Nelery.

Noor ema pöördus halduskohtu poole, tõendades y-iga nimekuju esinemist sotsiaalmeedias. Ka on üks selline nimi rahvastikuregistris. Liiati on analoogilised nimekujud, näiteks Helery, Eestis lubatud. Need argumendid andsid halduskohtus noorele emale puhta võidu Rakvere linna üle.

Linn aga kaotusega ei leppinud, vaid esitas Tartu ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, tuginedes nimeseadusele, mille järgi peab eestikeelse isikunime kirjapilt vastama eesti õigekirjutusreeglitele. Õigekirjutusreeglite järgi on y võõrtäht.

Ringkonnakohus asja arutama ei hakanud, leides, et seda saab teha ka lihtmenetluse korras ning linna esitatud apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda halduskohtu otsusest erinevale seisukohale. Seega andis teise astme kohus selge vihje, et isegi kui seal linna esitatud kaebust arutataks, oleks positiivne lahend omavalitsuse kasuks ebatõenäoline. Noor ema läks kohtuvaidluses linnaga juhtima juba 2:0.

Ilmselge kaotusseis polnud omavalitsusele takistuseks riigikohtusse pöördumisel. Kolmanda astme kohus leidis, et ringkonnakohus tagastas kaebuse kergel käel. Samuti kahtles riigikohus teise astme kohtu väites, et linna võiduvõimalus on ebatõenäoline. Riigikohtu otsuse järgi tuleb linna apellatsioonkaebus saata uuesti ringkonnakohtusse.