Vaade: kogukonnaürituste võidukäik

Veiki Ojaperv. Foto: Vladislav Musakko

Mäletame ilmselt kõik, et 15 aastat tagasi peeti väga paljud suveüritused punaste ja siniste katustega õlletelkide, tossavate grillide ja lärmavate generaatorite keskel. Ilmselt laulis pealaval Smilers või Terminaator. Aeg oli teine ja siis pidutsetigi niimoodi, korraldajad ja peolised olid sellise stiiliga harjunud.

Ühel hetkel kõik muutub, vanad kombed asenduvad uutega ning tekivad uutmoodi muusika, kunst, muutuse teeb läbi rõivastus, aga ka ürituste korraldamine.

Oluliselt on hakanud levima kogukondade ühispingutusel korraldatavad festivalid, laadad, teemapäevad ja muud kokkusaamised. Heaks näiteks on möödunud nädalavahetusel toimunud kodukohvikute päev Vinnis ja Moonaküla kogukonna korraldatud festival.

Kodukohvikuid läbi kammides leiab maitsemeelele väga palju huvitavat, ei pakuta vaid friikartuleid ja üleküpsetatud šašlõkki. Ja ka hinnavõrdluses jäävad kodukohvikud statsionaarsetele tublisti peale: koduste praadide hinnad on vaat et poole odavamad.

Ja siis loomulikult atmosfäär. Igas kodukohvikus on tunda selle pidaja enda käekirja, igaüks kaunistab seda nii, nagu ise tahab. Kuigi palju ei näe laialt levinud renditelke ega plastist aiamööblit – kõik on läbi mõeldud ja omanäoline.

Moonakülapeol oli näha kogukonna originaalsust ja nägu. Kohalikud kutsusid külastajaid lahkelt oma aedadesse, tutvustati Moonaküla ajalugu, pakuti kohalikku kraami.

Vahepeal suure häälega välja hõigatud maakohtade väljasuremine ei tundu siiski paika pidavat.

Näha on, et rahvas naudib selliseid üritusi. Tagasi on tulnud lõbus kauplemine, hindade valjuhäälne tingimine, levivad laste kilked ja üleüldine rõõmutunne.

Vahepeal suure häälega välja hõigatud maakohtade väljasuremine ei tundu siiski paika pidavat. Näiteks Saara küla kodukohvik, mille puhul olid ühe hoovi peale oma tegevustega koondunud peaaegu pooled külaelanikud, andis tunnistust sellest, et kant elab, inimesed suhtlevad ja tunnevad elust rõõmu.

Loodetavasti on möödunud nädalavahetuse kiiduväärt üritused heaks eeskujuks ka teistele kogukondadele, kus vaikselt mõte kogu aeg susisenud on, et võiks midagi ära teha. Tõsi, tarvis on aega, häid mõtteid ja kahtlemata ka raha. Aga kui kõige tugevam relv ehk tore seltskond võtta on, siis on taevas piiriks. Andke aga tuld!