GALERII ⟩ Poeesia puudutusest avanes mereluulepeo ime

Eile õhtul lugesid tuntud inimesed merele pühendatud luuletusi. Kunda rannas kõlasid 56 pühitsetud teksti. Foto: Ain Liiva / Virumaa Teataja

Eile õhtul kõlas Kunda rannas 56 luuletust, mis pühendatud merele. Meri ja loodus, vesi ja maa koos võimsate värssidega olid suured loojad. Kaunil veel ja rannal sündis sündmus, eriline ja võimas – mereluulepidu. 

Vaikseloomuline ja leebe - selline oli eile õhtul meri Kundas. Vihm muutis vaid selle halli tooni kord heledamaks, kord tumedamaks. Päikese loojuv triip kadus tasahilju merre, muutes taevas tekkinud akvarellil pilvetupsude kujundeid. Merelt paistsid üksikud tulukesed. Loodus, sadam ja luule. Pimedus.

Kõik mängis eile õhtul üheks etenduseks kaasa. Kaunil veel ja rannal sündis sõnaga üheskoos esimene Eesti mereluulepidu.

Päikeseloojangul läideti tuhandete teiste seas lõke ka Kunda rannas. Kuna mereluulepeo puhul on tegemist Eesti juubeliaastal Rakveres toimunud üldluulepeo mõttelise jätkuga süütasid tule üldluulepeo idee autor ja lavastaja Üllar Saaremäe ja mereluulepeo hing Tiina Mälberg. 

Kõlas esimene luuletus. Omalooming. Kunstiteadlane Harry Liivrand polnud aastakümneid Kundas käinud. Nooruspõlves ehitas ta tsemendilinnas tehasele Punane Kunda raudteed ja uljale üliõpilasmalevlasele purjetas tookord miski hinge niimoodi, et ta pühendas paigale värsiread.  

Niimoodi see algas. Laevakell keset tumedat augustiööd. Ürituse patroon, Kundast pärit tuntud näitleja Argo Aadli alustas võimsa tekstiga. Kõlas Jaan Krossi "Maailma avastamine", mille mõtet andsid edasi lapsed ja täiskasvanud. Mõjus ja eriline. Valguslahendused aitasid tabada ime nüansse.

Inimesed kuulasid hiirvaikselt, tuntud tekste loeti tasasel häälel kaasa. "Tüdruk, armastan päikest ja tuuli" kujunes paljude lemmikuks. Ühiselt loetud merepidu pani punkti luulepeole. Meri on, meri jääb.

Esimesel mereluulepeol kõlasid 56 luuleteksti.

Teleajakirjanik Reet Haug-Linna rääkis, et tema jaoks oli õhtu eriline. "Ma pole elus midagi taolist teinud, lugesin esimest korda elus rahva ees luuletusi," sõnas ta. 

Reet Haug-Linna kiitis tekkinud atmosfääri - tuled, mere sügavus, augustiöö pimedus. "Sadamas käis töö, vihma sadas. Mõtlesin omi mõtteid ja vaatasin kaugusesse. Vägev," lausus telestaar. 

Argo Aadli rääkis, et ta on uhke, et selline üritus toimub Kundas. "Kui huvitusin väiksena luulest, ei osanud ma unistadagi, et selline luulepidu võiks siin toimuda. Kundas on levinud termin nn Kunda kultuur aga süvakultuur ei jõua siia. Mereluulepidu - see teeb rõõmu," ütles Aadli. 

Idee autor ja lavastaja Tiina Mälberg tunnistas, et üritus läks korda. "Suurepärane, mul on elevus ja rõõm. Tohutu õnn, et nii palju inimesi panustas vägevasse. Eesti augustöö ei pruugi olla romantiline aga tõelist luulegurmaani ja mereaustajat ei heiduta miski," nentis Mälberg. 

Eesti autorite luuletused lainetasid kuulajateni Marek Sadama, Doris Kareva, Margus Saare, Piret Kalda, Andres Noormetsa, Reet Haug-Linna, Karl Robert Saaremäe, Kadri Kõusaare, Anne Veesaare ja teiste ettekandes. Merele südame andnud inimestest lugesid värsse Bellingshauseni kapten Indrek Kivi ja mereteadlane Tarmo Soomere.

Mereluulepeol kõlasid Jaan Krossi, Friedebert Tuglase, Karl Ristikivi, Juhan Liivi, Ellen Niidu, Kersti Merilaasi ja paljude teiste suurte luuletajate värsid. Ette loeti ka Kunda poeedi Harald Suislepa luuletus.

Peo kunstnik oli Krista Aren, valguskujundaja Märt Sell ja helikujundaja Meelis Meri. Peo lavastas Eesti esimese üldluulepeoga seotud olnud Tiina Mälberg. 

Kaunimaid hetki mereluulepeolt on võimalik vaadata 5. septembril rahvusringhäälingust.