Arvo Pärdi muusikamaja pürib riikliku tähtsusega kultuuriobjektiks

Arvo Pärdi muusikamaja eskiis. Foto: Rakvere linnavalitsus

Rakvere linn tegi riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku nimetada Arvo Pärdi nimeline muusikamaja riiklikult tähtsaks kultuuriehitiseks, et leida seega toetust Rakvere Pauluse kiriku kui ehitismälestise rekonstrueerimiseks.

Rakvere linnapea Triin Varek ütles, et Rakvere linn on alates 2008. aastast investeerinud Arvo Pärdi muusikamaja ehitusse juba ligi 1 miljon eurot, korraldades rahvusvahelise arhitektuurikonkursi, geodeetilised ja ehituslikud alusuuringud ning tellides ehitusloaga põhiprojekt koos ehituse eelarvestusega.

Tunnustatud arhitekt Alar Kotli projekteeris hoone Eesti Vabaduse kirikuna 1935. aastal, tähistamaks Eesti riigi iseseisvuse 20 aasta juubelit. 1940. aastal lõpuni ehitamata jäänud kirik on üks vähestest kahe tornikiivriga sakraalhoonetest Eestis, mis ei ole senini sakraalehitisele sobilikus kasutusfunktsioonis taastatud. Arvo Pärdi muusikamaja arhitektuurne lahendus näeb ette, et kirikuhoone taastatakse väärikal moel, ehitades välja ka algselt plaanitud tornikiivrid, ja väärtustades seega Eesti arhitektuuripärandit.

"Muusikamaja visioon on olla rahvusvahelise tähtsusega regionaalne kultuuritempel Eestis. Muusikamaja tutvustab nii Arvo Pärdi kui ka teiste Eesti süvamuusika heliloojate ning muusika suurkujude loomingut, võimaldab korraldada seminare, koolitusi, konverentse ning pakub tervikuna võimaluse läbi viia väga eripalgelisi üritusi. Siiani puudub Rakveres ja Lääne-Virumaal professionaalne kontserdipaik ja see pärsib piirkonna konkurentsivõimet kultuuri, seal hulgas süvakultuuri tutvustamisel," rääkis Varek.

Juulis avas Rakvere linnavalitsus projekti toetuseks sihtotstarbelise annetuskonto, kuhu füüsilised ja juriidilised isikud saavad teha annetusi Arvo Pärdi muusikamaja ehitamiseks. Annetuskonto eesmärk on koguda vajalik lisarahastus ehituse alustamiseks. Annetatud raha kasutatakse ainult sihtotstarbeliselt, Arvo Pärdi muusikamaja ehitamiseks.

Riigikogu kultuurikomisjon ootas 31. augustini ettepanekuid kultuuriehitiste kohta, mille ehitamist või renoveerimist järgnevatel aastatel kultuurkapitali vahenditest toetada.