Kohtuniku parem-vasem käsi – kes ta on?

Toomas Herm
, ajakirjanik
Copy
Rahvakohtuniku Ain Aasa sõnul saab kohtusaalis traagilistele sündmustele vahelduseks ka nalja.
Rahvakohtuniku Ain Aasa sõnul saab kohtusaalis traagilistele sündmustele vahelduseks ka nalja. Foto: Ain Liiva

Tähelepanelik lugeja-vaataja on ilmselt piltidelt ja videoklippidelt näinud, et kohtuniku tooli kõrval on veel kaks tooli. Kohtuniku paremal ja vasemal käel istuvad rahvakohtunikud. See oli nii ka nõukaajal.

Maakonnas on üks rahvakohtunikest Porkunis elav tegus mees Ain Aasa. Kui lapsepõlves unistatakse vedurijuhi-, politseiniku- või kosmonaudiametist, siis kohtuniku elukutse vististi ihaldatud tööde nimekirja ei kuulu. Liiati veel rahvakohtuniku oma. Kohtunikega lapsed tavaliselt kokku ei puutu, küll aga nende ameti lahutamatu osa, õiguse ja õiglusega.

Ain Aasa meenutas, et kokkupuude õiguse ja õiglusega oli tal 12-aastasena kurva sündmuse tõttu, mis jättis negatiivse jälje kogu pere edasisele elule. See juhtus isa sünnikodu lähedal Kuusalus, kus isa juhitud mootorrattale tuli vastu teine mootorrattur, kes sõitis valel teepoolel. Kokkupõrget ei õnnestunud vältida. “Isal murdus reieluu ja ta viidi Tallinna Seppo kliinikusse,” rääkis Aasa. Selles kuulsas kliinikus katsetati luude fikseerimiseks klambreid. Tol ajal oli see vähemalt Nõukogude Liidus uudne tehnoloogia. Kahjuks aga läks midagi valesti, mille tagajärjel jalg põlvest enam ei liikunud ja isa kaotas osaliselt töövõime. Ja tundis end justkui alaväärtusliku inimesena. “Kui inimene oleks reegleid järginud, poleks õnnetust juhtunud,” võttis Aasa lühidalt loo kokku.

Tagasi üles