R, 9.12.2022

Politsei tabas Pika tänava seinalõhkuja

Toomas Herm
, ajakirjanik
Politsei tabas Pika tänava seinalõhkuja
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Korteriühistu Pikk 24 esimees Marko Õun ja muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel arutasid Rakveres Pikal tänaval oleva ohtliku müüri parandamise võimalusi.
Korteriühistu Pikk 24 esimees Marko Õun ja muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel arutasid Rakveres Pikal tänaval oleva ohtliku müüri parandamise võimalusi. Foto: Marianne Loorents

Politsei tabas mehe, kelle lõhkumistöö tõttu varises Rakveres Pikas tänavas juuli keskel turistide tee läheduses vana tõllakuuri sein. Lõhkumine jäi tähelepaneliku linnakodaniku nutitelefoni salvestisele, samuti fikseerisid mehe edasise liikumise Kaitseliidu Viru maleva hoone turvakaamerad.

Virumaa Teataja andmetel aga pole tabatud mehega midagi peale hakata, sest ta pole võimeline kriminaalmenetlusel osalema ega võimalikku karistust kandma. Sestap politsei tema vastu kriminaalmenetlust ei alusta. Seega peab Rakvere linn lõhkumisega kaasnenud varingu tagajärjel tekkinud kahju oma taskust kinni maksma. Linnapea Triin Varek on varem öelnud, et varinguga põhjustatud kahju on umbes 300 eurot.

Vana tõllakuuri seina varing aga pani mitu asja liikuma. Rakvere abilinnapea Rainer Miltop on varem öelnud, et linna kinnistul asunud varemete ohutumaks muutmiseks taotleti riigilt raha. Paraku aga vastas keskvõim piltlikult öeldes trääsa näitamisega.

Linnaarhitekt Angeelika Pärna rääkis, et omavalitsus lasi geodeesiafirmal mõõdistada linna krundil olevate varemete müürid. Seda nõudis muinsuskaitseamet, kes ei luba müüride mõõtmiseta lillegi liigutada. Mõõtmistulemused saadeti Pärna sõnul muinsuskaitseametisse, kust oodatakse nüüd vastust, mis ulatuses võib hakata müüre lahti võtma. Linnaarhitekt selgitas, et müürid tuleb just kivi kivi haaval lahti võtta, et need siis hiljem uuesti tagasi laduda. Sõltumata sellest, kas linn otsustab jätta varemed puutumata või rajada nende asemele mingi hoone.

Ametkondadevaheline asjaajamine aga ei muuda varemeid ohutumaks. Ohu eest kaitsevad inimesi linna pandud metallpiirded. Need ei ole mitte ainult vana tõllakuuri seina ees, vaid varingu pärast osutasid tähelepanelikud kodanikud veel teiselegi ohtlikule kiviseinale, mis jääb varisenud seina vastu ja on just tee kõrval, mida mööda turistid tavaliselt Aqva poolt tulles Vallimäele viiva trepi juurde lähevad.

On ju suur vahe, kas tööd lähevad maksma kümme või sada tuhat eurot.

Mirjam Abel

muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik

Nimetatud müür aga ei asu enam linna maal, vaid kuulub Pikk 24 kinnistu juurde. Linnavõimud koos muinsuskaitseameti ja Pikk 24 korteriühistu esindajatega korraldasidki selle müüri all eile koosoleku, arutamaks edasisi tegevusi.

Korteriühistu Pikk 24 esimees Marko Õun märkis koosolekul, et ohtlik müürijupp on juba aastaid olemas olnud. Selle ohtlik osa on aastatega vaid laienenud.

Muinsuskaitseameti Lääne-Virumaa nõunik Mirjam Abel selgitas, et lagunemise üks põhjustest on katuselt müürile langev vihmavesi, mis on ajapikku kivide vahelt sidusaine välja uhtunud. Samuti ei mõju müürile hästi sellel olevad ronitaimed. Abel ei soovitanud neid mitte välja kiskuda, vaid lihtsalt läbi lõigata.

Abeli sõnul saab muinsuskaitse müüri parandamist toetada näiteks ametkonna avariifondi vahendeid kasutades. Selleks on aga vaja korteriühistul korraldada ehitusfirmadele hinnapakkumine – et muinsuskaitseametil oleks mingi alus otsustada. “On ju suur vahe, kas tööd lähevad maksma kümme või sada tuhat eurot,” selgitas Abel.

Muinsuskaitseameti spetsialisti sõnul sertifitseeritud firmasid kaasama ei pea, vaid piisab oma tööd tundvatest inimestest. Samas teadis Abel, et suure nõudluse tõttu ehitusturul on töötegijaid raske saada ja hinnadki üsna soolased.

Korteriühistu tegusad esindajad võtsid juba koosoleku käigus ühendust Kadrina ehitusfirmaga, sealt lubati tulla ja müürile silm peale visata.

Abel pakkus ühe võimalusena parandada ohtlik müürijupp ja siis vaadata, kas müür on jätkuvalt ebastabiilne ja mis töid veel tuleks teha. Korteriühistu juht aga eelistas kohe tegelda terviklahendusega ehk võtta kogu müüri kohendamiseks hinnapakkumised. Seda enam, et majaelanikud ise müüri parandama ei roni, vaid seda peavad ikkagi asjatundjad tegema.

Koosolekul nenditi, et müüriparandustööd võtavad tahes-tahtmata aega. Kõigepealt tuleb leida ehitaja, misjärel selgub, kas toetust saadakse või mitte, ja lõpuks on omaette küsimus, millal ehitusmehed saavad tööga alustada.

Märksõnad
Tagasi üles