“Mida teevad kanjonid ja kõrb inimesega, kelle silmad on harjunud metsa ja kõnnumaaga? Olin sisenenud looduse otsatusse katedraali. Mõtteliselt liitus rännakuga mulle väga oluline helilooja Arvo Pärt. Mu peas klaarus, kuidas võiks tema muusika välja näha – puudes, liivas, kaljudes. Pingestatud tühjus tema helide vahel tõi vaikuse ka mu töödesse.”