Repliik: ühest on küll

Toomas Herm. Foto: Virumaa Teataja

Olen juba vähemalt kümmekond aastat jälginud esimese astme kohtus tegutsevaid rahvakohtunikke. Need olid ka nõukaajal.

Tollal valiti rahvakohtunikuks ühiskonna väljapaistvad esindajad. Suure tõenäosusega oli kohustuslik parteipileti olemasolu. Nüüd pigem saab valikul määravaks, kas üldse on aega ja tahtmist seda poolühiskondlikku ametit pidada. Tasu selle eest on väga väike ja tean üht endist rahvakohtunikku, kes väikese tasu tõttu sellest tööst loobuski.

Rahvakohtunikel ei pea olema juriidilist haridust. Nende näoilme jääb tavaliselt muutumatuks istungi algusest lõpuni. Isegi siis, kui vandeadvokaat mõne krutski teeb ja kohtuniku näiteks intensiivselt köhatama paneb.