/nginx/o/2020/09/16/13349715t1h29ec.jpg)
Eesti eestvedamisel käima lükatud maailmakoristus tuleb sel laupäeval jälle. Koolid ja lasteaiad annavad oma panuse nädala sees.
Kui senimaani on prügina looduses saanud väga palju tähelepanu kilekotid ja plast üldse, siis viimasel ajal on fookus suunatud suitsukonidele ja nende keskkonnaohtlikkusele. Teadlikkuse tõstmiseks on koguni omaette kampaania käima lükatud ja linnatänavailt võib äravoolukaevuluukide juurest leida kirja “Meri algab siit”.
Probleem pole mitte niivõrd suitsukonides ja nende sattumises sademevee äravoolusüsteemidesse, kuivõrd mõttelaadis.
Öeldakse ikka, et ühed ehitavad ja teised lõhuvad. Samamoodi on lood keskkonnahoiuga – ühed koristavad, teised läbustavad. Leidub palju neid inimesi, kes mitte ainult teeme-ära-päeval ümbrust ei kraami, vaid teevad seda regulaarselt. Lähevad tervisekõnnile või koeraga jalutama ja korjavad samal ajal prügi üles – näiteks Rakvere plogging’u grupp, mis küll ei ole teab mis suure osalusega, aga ometi nähtusena olemas ja väga elujõuline.
Üldse on raske mõista, et kui minnakse piknikule, matkama või tervisesporti tegema, jõutakse pakendis toit kaasa tassida, aga pakendit enam prügikastini mitte.
Ja siis on need tervislikku elustiili hindavad sportlased, kes metsaradadel oma batoone söövad ja pakendi üle õla sinnasamasse maha viskavad. Üldse on raske mõista, et kui minnakse piknikule, matkama või tervisesporti tegema, jõutakse pakendis toit kaasa tassida, aga pakendit enam prügikastini mitte. Ilmselt on see siiski mingi mõtteviisi vildakus.
Mõtteviisi kujundamine aga algab maast madalast – kui juba põnniealistele keskkonnahoidlikku eluviisi tutvustada, mudilastele kinnistada ja teismelistele meelde tuletada, siis ehk muutub see elementaarseks ega ole vaja kampaaniaid, et sellele ikka ja jälle tähelepanu juhtida. Kahtlemata meie lasteaia- ja kooliprogrammid keskkonnateadlikkuse kujunemist soodustavad. Ehk õpetavad nõnda ka munad kanu: kui laps tabab vanema prügi maha viskamast, kutsub väiksem ehk suurema korrale ja vanem ei teegi seda enam.
Aga selleks, et mõtteviisi kujundada, peab kuskilt alustama, kasvõi enda koduhoovist. Nii et andkem oma panus puhtama kodu, puhtama isamaa ja puhtama planeedi Maa nimel.