Kahjurid riigi rahasalves

Taavi Rõivas. Foto: Erik Prozes

Sel nädalal avalikustatud rahandusministeeriumi majandusprognoos toob lisaks ootamatult optimistlikele majanduskasvunumbritele sahmaka külma vett: Eesti riik on vähemalt viiel aastal järjest väga suures puudujäägis ja selle tagajärjel kasvab riigi laenukoorem enam kui neljakordseks. Ainuüksi järgmiseks aastaks plaanitakse suuremat puudujääki kui ülemaailmse finantskriisi põhjustatud masu ajal kokku tekkis. Hoolimata sellest, et kriisi nähakse kestvat vaid tänavu ning järgmisel aastal oodatakse juba väga kiiret, 4,5-protsendilist majanduskasvu.

Kui reaalne kasv on loodetust aeglasem, siis on vastavalt võlakoorma kasv veelgi kiirem, sest maksutulu laekub aeglasema kasvu korral vähem.

Juba on alanud laialdane diskussioon, mida kõike puudujäägi arvelt võiks rahastada. Aga ... head lugejad, see puudujääk, millest prognoos räägib, ei sisalda ei investeeringute kasvu ega vajalikke struktuurseid reforme, ei teaduskulude tõusu ega isegi mitte ühte meetrit neljarealist teed. Prognoosis toodud miinusega ei saa katta ühtegi uut kulurida, sest see raha läheb seniste otsuste ja otsustamatuste katteks. 2020. aasta eelarve laekumised olid suures miinuses juba enne eriolukorda.