Sõber Olev Puldrest: "Vahva vend, kellega võiks minna luurele ja sõtta."

Sõbrad meenutavad eile lahkunud ettevõtjat ja poliitikut Olev Puldret. Foto: Meelis Meilbaum

Eile hommikul vaid 63-aastasena lahkunud ettevõtjat ja poliitikut Olev Puldret jäävad sõbrad igatsema, kui elurõõmsat kamraadi, kelles oli alati kirge lubadused ellu viia. 

"Kes oli Olev Puldre? Väga vägev sell." Niimoodi iseloomustas Olev Puldret tema sõber Rainer Miltop. "Ta oli mees, kes tegi. Ta ei andnud kunagi alla. Tema optimism oli nakkav."

Olev Puldre ja Rainer Miltopi sõprus algas oma 35 aastat tagasi. Oli mõlema noorusaeg.

Puldre töötas restoranis kelnerina ja Miltop meenutas, et tuttavaks saadi ühel kokkusaamisel. See polnud küll sõprus esimesest silmapilgust, kuid ometi, koos hakati toimetama kohe. "Tundus, et kuidagi sobisime omavahel,“ lausus Miltop.

Ta iseloomustas nende sõprust huvitavaks ja mitte nii tavapäraseks. "Me ei olnud kunagi päevad läbi koos aga me oleme väga palju asju koos teinud. Seda, mida väga paljud ei teegi kunagi. Kogetud on sõnadesse keerulisim panna, kui seda teada ja tunda," lausus Miltop.

Oli nendelgi niimoodi: mõnikord oldi vaid koos, palju mehed ei rääkinud. Teinekord istuti tundide kaupa ja vesteldi maast - ilmast. Nii ka eelmisel pühapäeval. Kohtuti viimast korda.

"Ta ütles, et panin edasise tegevuskava kokku, et kui tulen haiglast koju, hakkan seda tegema. Pean arvestama sellega, et võib-olla mul on jäänud kaks tundi, kaks nädalat või kaks kuud. Aga mul on väga vägev programm. See oli tema," ütles Rainer Miltop.

Hea tuttav, poliitiline kamraad ja sõber Mihkel Juhkami sõnas, et Puldre pidas tähtsaks asjade üle arutamist, tähtis ei olnud ainult tulemus vaid selleni jõudmine. "Ta nautis protsessi," lausus Juhkami. 

Puldre maailmamuutmise kohta sõnas Juhkami, et ta oli tore ja südamlik mees, kes tegeles küll erinevate valdkondadega, kuid koolitoitlustamise ja vanadekodude rajamise puhul oli ta pioneer. "Täna on loomulik, et sellega tegelevad eraettevõtjad, kui tema alustas, siis oli see riigi ja omavalitsuste hallata. Ta on selles osas olnud teerajaja," rääkis Juhkami.

Mehesõna anti ka eelmisel pühapäeval. "Helistame,“ nii leppisid kokku kaks sõpra. Asi oli selles, et neil oli üks asi ajada. See oli pooleli. Jutt jäi, et Juhan Laansoo annab Olev Puldrele jõuluturniiri foto. "See on nüüd valmis," kostis üks sõber teisele.

Laansool ja Puldrel olid asjad selged. Juhan Laansoo ütles, et kui nad Oleviga esimest korda kohtusid – 25 aastat tagasi Toila motokrossil – mõistis ta hetkega, mis mehega tegemist.

"Tegija vend, kes ei ohkinud. Olku - nagu me teda kutsusime - oli alati lahenduse leidja."

Juhan Laansoo poeg tuntud krossisõitja Juss ja Olev Puldre poeg Olari innustusid mõlemad motospordist. Niimoodi neljakesi koos sõideti pool maailma läbi. "Ta oli lõbus ja seltskondlik. Hea kokk, kes teisi kööki ei lasknud," meenutas Laansoo. 

Niimoodi see sõprus kasvas - usaldusväärsus, otsekohesus ja õiglus - on läinud mõlemale korda. "Tal oli kaks vastust: ei või jah. Mökutamist ei olnud," nentis Juhan Laansoo.

Mõlemale mehele see sobis. Sõna pidamine sidus neid.

"See foto läheb nüüd Olevi poja Olari kätte. Võsule O-Kõrtsi ülesse,“ ütles Juhan Laansoo. Lubadus on täidetud sõbra ees.

"Olku oli igati vahva vend, kellega võiks minna luurele ja sõtta," lausus Laansoo.