Sisukord
Arvamus
Paberleht

Kiri: pole hullu, pole hullu

2 min lugemist
Kiri lugejalt. FOTO: Kamilla Selina Lepik

Nii ütles Seewaldi arst, kui sisenes palatisse, kust hullud olid plehku pannud. Tavaelus öeldakse nii inimesele, kes on väga närvis ja keda püütakse rahustada. Sellel on tugevam emotsionaalne mõju kui ütlusel, et rahune maha.

Artikkel kuulatav
Postimees digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Kui ma pärast ülikooli lõpetamist töötasin ühes maakoolis, tuli direktori juurde ärritunud lapsevanem ja teatas, et tema soovib oma lapsele uut matemaatikaõpetajat. Tema on närviline ja mina olen närviline ja meie kokku ei sobi. Direktor kutsus nad mõlemad oma kabinetti ja tunni aja pärast lahkusid mõlemad sealt rahulolevatena. Vahel ongi kahe inimese vahelise tüli lahendajaks vaja kolmandat isikut, kes aitaks probleemile vaadata teisest vaatenurgast.

Olin noor õpetaja ja direktor palus mul ühele lõpuklassi noormehele teatada, et ta on õppenõukogu otsusega koolist välja heidetud. “Teie, õpilane Kuusemets, peate meie koolist lahkuma,” ütlesin. “Ma ei kavatse kuhugi minna, sest ma pole midagi ega kedagi teinud,” vastas ta. Püüdsin selgitada talle, et ehk asi selles ongi, et ta pole midagi teinud. Koolis tuleb õppida ja viisakalt käituda. Ta vaatas mulle tigedalt otsa ja ütles: “Teie võtke teadmiseks, et mina ei ole Kuusemets, olen Kasemets.” Olin juba ka ärritunud ja ütlesin: “Vahet pole, olete Kuusemets või Kasemets, aga koolist olete välja visatud.” Miks ei oleks ma võinud lihtsalt vabandust paluda, et vale nime kasutasin, ja öelda, et minu peale tige olla ei maksa, olen vaid sõnumitooja. Sest olgem ausad, on ikka vahe küll, kas visatakse välja Kasemets või Kuusemets. Vahel piisab tüli lahendamiseks sellest, kui kasvõi üks pool astub sammu tagasi.

23.09.2020 25.09.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto