Erateedele jõuavad sahad väga erinevalt

Kui avalike teede sahatamine on omavalitsuste korraldada, siis erateede puhul sõltub see paljuski valdade otsustest ja võimalustest. Foto: Arvet Mägi

Kui paljudes valdades aetakse omavalitsuse kulul sissesõiduteed inimestele lahti kuni väravani, siis Rakvere vallas tuleb sellise teenuse eest üldjuhul tasuda elanikel endil. Samas on näiteks Haljala, Väike-Maarja, Viru-Nigula ja Rägavere vallas erateede lahti lükkamine peamiselt teeomanike endi korraldada.

Rakvere valla elamu- ja kommunaalnõunik Lauri Sard selgitas, et soovi korral lükkavad teenusepakkujad lahti ka mitte avalikus kasutuses olevad erateed, kuid selle teenuse eest tuleb maksta inimesel endal. Lumelükkamisteenus maksab 74 eurosenti minut. Kõikidel lumekoristusteenust osutavatel traktoritel kas juba on või saavad nad lähiajal peale GPS-seadmed, mis võimaldab töö kestust jälgida minuti pealt.

“Varem märkisid traktoristid lumekoristuseks kulunud aja üles,” tähendas Sard.

Samas kui inimene ikkagi objektiivsetel põhjustel ei suuda ise lumekoristusteenuse eest tasuda, on tal võimalik esitada valda avaldus, mis läbi vaadatakse. “Oleme varasematel aastatel päris paljudel juhtudel arvete summasid vähendanud või ka üldse tasumisest vabastanud, aga me ikkagi eeldame, et inimene pöördub mure lahendamiseks ise valda,” rääkis Sard. Selline süsteem on toiminud edukalt juba aastaid.

Rägavere vallas aetakse lahti avalikud teed ning erateede lauslükkamist valla kulul ei ole. Küll aetakse erateed lahti sotsiaalvajaduse puhul.

Haljala vald korraldab lumetõrjet ainult vallateedel ning avalikult kasutatavatel teedel ja tänavatel, sest erateedel lume lükkamiseks puudub raha.

Lumetõrjeteenus maksab sõltuvalt piirkonnast ja kasutatavast tehnikast 32-37 eurot tund, millele lisandub käibemaks. Teeseadus kohustab tee omanikku korraldama tema omandis oleval teel teehoidu ise ja omal kulul ning perekonnaseaduse järgi on lastel ülalpidamiskohustus abi vajavate vanemate suhtes. Üksikvanurite puhul otsustatakse lumetõrjeteenuse osutamine vajaduspõhiselt sotsiaaltoetuse määramise kaudu.

Väike-Maarja abivallavanem Kaarel Moisa ütles, et valla kulul hooldatakse vallateid ning avalikes kasutuses olevaid teid. Samas sõnas Moisa, et päris palju on ka selliseid erateejuppe, mida hooldatakse sotsiaalabi korras. “Need sissepääsuteed, mis viivad üksikute talude juurde, kus elavad täisjõus inimesed, on omanike endi hooldada,” lisas Moisa.

Viru-Nigula vallas aetakse üldjuhul omavalitsuse kulul lahti avalikus kasutuses olevad teed. “Kuid kui inimene on ikka hädas ning ta valda helistab, siis võtame ühendust traktoristiga ja aitame. Kulud jäävad sellel juhul meie kanda,” ütles abivallavanem Guido Reimer.

Laekvere, Rakke ja Sõmeru vallas aetakse teed nende kuuluvusest hoolimata lahti inimesele nii-öelda väravani. “Päris oma hoovi puhastab muidugi igaüks ise,” lausus Rakke vallavanem Andrus Blok. Vallavanema sõnul on ette tulnud ka selliseid juhtumeid, et omanikud on üles pannud märgi “sissesõit keelatud”, traktorist on kartnud teed puhastama sõita ja inimesed on olnud pärast pahased, et lumi on teelt ajamata. “Need probleemid oleme küll ära lahendanud.”

Bloki selgitusel makstakse teenusepakkujatele, kohalikele ettevõtjatele ja talupidajatele,  tunnitasu reaalselt tehtud töö eest olenevalt piirkonnast ja teenusepakkujaga sõlmitud kokkuleppest 37-40 eurot koos käibemaksuga.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg ning Tapa vallavanem Alari Kirt rääkisid samuti, et maapiirkonnas aetakse lahti teed kuni väravani. “Põhimõte on selline, et inimene peab liikuma pääsema, kuid muidugi ei ole sissesõiduteed kõige prioriteetsemad,” ütles Toomas Uudeberg.

Uudebergi sõnul on lumekoristustööd juba alanud ning suuremaid teid lahti aetud. “Praegu on aga pigem nii, et peame vaatama, et liiga usinalt masinaid töös ei hoita, sest teenusepakkujad ju tahavad ka teenida.”

Tapa vallavanem Alari Kirt rääkis, et kahe teenusepakkujaga on sõlmitud kolmeaastased lepingud, et ettevõtjatel oleks kindlustunne, kuid tasutakse siiski vastavalt tehtud tööle – vastavalt piirkonnale kas 51 või 54 eurot (ilma käibemaksuta) tunni eest.

Vihula vallavanem Raivo Uukkivi sõnas, et üldjuhul lükatakse valla kulul lahti erateed, mis on pikemad kui 50 meetrit. Lühemate sissepääsuteede korras hoidmine on enamasti omanike endi korraldada, välja arvatud juhul, kui selleks on sotsiaalne vajadus. “Samas on ikkagi omad nõuded, sahk läheb sissesõiduteele siis, kui lund on vähemalt 15 sentimeetrit,” kinnitas Uukkivi.

Vinni vallas on vallavanem Toomas Väinaste sõnul reeglina sõlmitud erateede omanikega lepingud ning võetud need valla avalikku kasutusse ja hooldada, mis on inimeste jaoks tasuta.

“Kindlasti on aga nende majadeni viivaid teid, kus pidevalt ei elata, mille kohta meil lepinguid ei ole,” märkis Väinaste ning lisas, et kõik ei ole ka ise olnud huvitatud kokkulepete sõlmimisest.

Kadrina vallavanem Aivar Lankei rääkis, et neil on 13 külade piirkonda ja külade komisjonide ettepanek on ikka olnud, et valla kulul aetaks lahti ka erateed.
Praegu seda enamasti tehakse, kuna teenus on üsna kallis ning inimestel ei ole selle eest tasumiseks raha. “Püüame ikkagi käituda ratsionaalselt, leppida inimestega kokku, millal ja miks nad tee puhastamist vajavad,” selgitas Lankei, kelle sõnul maksab teenusepakkuja tund keskmiselt 30 eurot.

“Eelmisel talvel kulus lu­melükkamisele väga palju raha, tänavu ilmselt õnneks vähem,” lisas vallavanem Aivar Lankei.