Sisukord
Uudised
Paberleht

Vanaduspension tõuseb keskmiselt üle 20 euro

2 min lugemist
1. aprillist jõustuv pensionitõus kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut pisut enam kui 20 euro võrra. FOTO: Elmo Riig

Valitsus jõudis kokkuleppele järgmise aasta pensionitõusus. 1. aprillist jõustuv pensionitõus kasvatab keskmiselt vanaduspensionäri sissetulekut enam kui 20 euro võrra. Pensioni baasosa tõstetakse 16 euro võrra ning lisaks tõstetakse täiendavat pensionilisa lapse kasvatamise eest ühelt aastahindelt 1,5-le, mis lisab pensionile veel 3,55 eurot iga lapse kohta ühele vanemale.

Ühtlasi tõuseb rahvapension 30 euro võrra 251,61 euroni, mis aitab tagada elatusmiinimumi kõige väiksema pensioni saajatele. Kokku kulub pensionitõusuks järgmisel aastal 49,4 miljonit eurot.

"Pean oluliseks pensionite erakorralist tõstmist ka ebakindlamates majanduslikes oludes, igaaastane indekseerimine pensioneid ei tõsta. Laste kasvatamise eest pensionilisa suurendamisega toetame täiendavalt neid pensionäre, kes on panustanud laste kasvatamisse. Oluline on, et aitame järele ka kõige madalama sissetulekuga pensionäre, tõstes selleks rahvapensionit 30 euro võrra," sõnas sotsiaalminister Tanel Kiik.

Pensionilisa suurendamine annab täiendava sissetuleku pensionäridele, kes on kasvatanud üht või enamat last vähemalt kaheksa aastat ja kelle laps on sündinud enne 2013. aastat. Eestis on ühtekokku 429 000 last, kelle kasvatamise eest makstakse pensionilisa ligikaudu 203 000 pensionärile keskmiselt kahe lapse eest. Kui praegu saab kaht last kasvatanud keskmise staažiga pensionär pensionit 528 eurot ja pensionilisasid pea 43 eurot ehk kokku 571 eurot, siis alates järgmise aasta 1. aprillist on tema pensionisissetulek 594 eurot (544+50) ehk 23 euro võrra suurem. Pensionilisa antakse korraga ühele vanemale või jagatakse see vanemate kokkuleppel vanemate vahel pooleks.

Rahvapension tagab vanaduses sissetuleku inimestele, kellel ei ole täidetud vanaduspensioni saamiseks ettenähtud staažinõue ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt viis aastat Eestis. Selliseid pensionisaajaid on Eestis ligi 3000.

Eesti vanemaealiste (65-aastaste ja vanemate inimeste) suhtelise vaesuse määr on viimastel aastatel olnud Euroopa Liidus kõige kõrgem. Eurostati andmetel elas 2018. aastal suhtelises vaesuses 46,3 protsenti Eesti vanemaealistest. Samas on Eesti riigi kulutused vanaduspensionitele ühed väiksemad Euroopas. 2019. aastal moodustas keskmine vanaduspension Eestis keskmisest netokuupalgast ligikaudu 42 protsenti, mis on väikseim näitaja Euroopa Liidus.

Seotud lood
29.09.2020 01.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto