Terviseamet veel haiglates plaanilist ravi ei piira

Kaader kevadest: Rakvere haigla ambulatoorse vastuvõtu eelne triaaž. Terviseametist öeldi, et praegu haiglates plaanilist ravi ei lõpetata. Foto: Ain Liiva

Koroonaviirusega nakatunuid tuleb jõudsalt juurde ja terviseamet rõhutab, et järgmised kaks nädalat on riigis viiruse kontrolli alla saamiseks kriitilise tähtsusega. Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Ragnar Vaiknemetsa sõnutsi pole veel jõutud faasi, kus oleks vaja plaanilist ravi piirata.

"Küll aga tuleb endiselt kaitsta riskirühma kuuluvaid inimesi ning vältida tervishoiusüsteemi ülekoormamist. See on dünaamiline protsess, mis on pideva hindamise all," ütles Ragnar Vaiknemets.

Tema sõnutsi on oluline operatiivne lähenemine. "Vaatame ajas ette ja hindame olukorda. Kui näeme, et nakatunute arv tõuseb ja praegustest planeeritud ressurssidest ei piisa, siis lähme järgmisele etapile üle," sõnas Vaiknemets.

Ametnik sõnas, et haiglad peavad olema toimepidavad, kui see ei ole aga tagatud, siis tuleb piiratud ressurssi ümber suunata. "Eestis on ka viirushooajaväliselt ressursipuudus, kui tervishoiusüsteemi koormus kasvab, siis tuleb vältimatu abi tagamise eesmärgil teatud teenuseid piirama hakata," lausus Ragnar Vaiknemets.

Rakvere haigla juhatuse esimees Ain Suurkaev tähendas, et raviasutuse põhiülesannete täitmisel on erakorralise patsiendi käsitlus alati eelistatud. "Olgu see siis tavatingimustes või erakorralises olukorras. Kui tavatingimustes on meil spetsialiseeritud tööjõuga kitsas, siis seda enam annab see tunda kriisisituatsioonides. Kohati jagunevad meil töötajad täna ainult nii-öelda plaanilise ambulatoorse ravi läbiviijate ja valdavalt vaid statsionaaris töötavate vahel. Seda nii arstlikus kui ka õendustegevuses," rääkis Suurkaev.

Haiglajuht märkis, et selleks on sageli olemas omad põhjused, mis tulenevad spetsialiseeritusest, sobivusest erakorraliseks tööks. Vahel ka töötaja terviseseisundist ja muudest isiklikest asjaoludest. "Püüame ju meiegi olla mõistvad ning tagada parimal viisil võimalused tööks ja puhkeajaks oma inimestele," lausus Suurkaev.

Sel nädalal alustas terviseametis tööd ka doktor Arkadi Popov koos oma staabimeeskonnaga. Haiglajuhi sõnutsi on see suureks abiks ameti töö korraldamisel ning ka lisaväärtus konkreetsete sõnumite ettevalmistamisel elanikkonnale ja tervishoiutöötajatele. "Kevadine kogemus oli selles osas igal juhul super hea," nentis Suurkaev. Rakvere haiglajuht lisas, et tema usub, et kogemuslik ja emotsionaalne valmisolek on seekord parem kui kevadel.

Õdede puudus tervishoius on lausa krooniline, Eesti Õdede Liit on öelnud, et Eestis on puudu ligi 4000 õde.