Päästjad ja politsei kutsuvad relvi loovutama

Mullu oktoobris toimus samuti kampaania, kus inimestel oli võimalus ebaseaduslikke tulirelvi ja laskemoona ära anda. Pildil on osa Lõuna prefektuuri toimetatud ebaseaduslikust kraamist.  Foto: Kristjan Teedema

Päästeameti demineerimiskeskus koostöös kaitsepolitseiameti, politsei- ja piirivalveameti ning prokuratuuriga kutsub inimesi üles teada andma nende valduses olevast lõhkematerjalist ning ohtlikest relvadest.

Kampaania eesmärk on vähendada kodudes leiduva ohtliku lõhkematerjali ja seadusega keelatud relvade hulka, aga ka kõigile meelde tuletada, et lõhkematerjali ning relvade vabatahtliku loovutamise eest ei karistata. "Eesti kodudes leidub nii lõhkeainet kui ka seda sisaldavaid esemeid, mis ohustavad koduomanikku ennast, aga ka naabreid ja lähedasi. On oluline teada, et kortermaja puhul võib plahvatus lõppeda väga traagiliste tagajärgedega ning lisaks ohustatud eludele kaasneb sellega kindlasti ka ulatuslik majanduslik kahju," ütles Põhja-Eesti pommigrupi juhataja Raido Taalmann.

Viimane traagilisem juhtum ulatub aastasse 2010, kui Tallinnas Kuldnoka tänaval plahvatas kortermajas lõhkeaine ning plahvatuse tagajärjel hukkusid mees ja väikelaps. Surmaga lõppenud õnnetusi on juhtunud ka viimastel aastatel. 2018. aastal hukkus Ida-Virumaal mees, kes lõikas ketaslõikuriga mürsku ning sellele järgnes plahvatus. Samalaadne õnnetus juhtus ka eelmisel aastal. Viimase kolme aasta jooksul on plahvatustes saanud tõsiseid vigastusi viis inimest, enamasti on need olnud tõsiseid käe- ja näovigastused.

Lõhkematerjali ebaseaduslik käitlemine (ehk plahvatuse tekitamine, lõhkeaine, lõhkematerjali ja lõhkeseadeldise või selle osa ebaseaduslik valmistamine, valdamine, soetamine, hoidmine, üleandmine, edasitoimetamine, turustamine) on kriminaalkorras karistatav.

2019. aastal tehtud uuring näitas, et vaid veidi üle poole Eesti elanikest teavad, et kui enda valduses olevad seadusega keelatud lõhkekehad või -ained omal algatusel üle antakse, ei järgne sellele karistust. 

Nii on politseileitnant Riita Proosa sõnul lugu ka leidrelvadega, millest politseile viivitamatult teada antakse. "Relvaseaduse järgi peab iga inimene, kes on leidnud kaotatud, maetud, peidetud või mahajäetud relva ja laskemoona, sellest viivitamatult politseid teavitama ja leiu üle andma. Leiu üleandmiseks soovitame esimesel võimalusel ühendust võtta kas oma kandi piirkonnapolitseinikuga või helistada häirekeskuse lühinumbril," lausus ta.

Proosa lisas, et kui inimene leiab oma elukohast või mujalt relva ning annab sellest viivitamatult politseile teada, tekib tal poole aasta möödudes sellele omandiõigus. "Kui aga relva hoitakse kas teadmatusest või sihilikult oma valduses, on tegu juba relva ebaseadusliku omamisega ning sellele võib järgneda kriminaalkaristus ja siis ei saa enam rääkida ka leidrelva omandiõiguse taotlemisest. Siis läheb see relv juba hävitamisele," selgitas politseinik.

"On oluline, et inimesed mõistaksid, et kui nad annavad kodus leiduvast lõhkematerjalist ja ebaseaduslikest relvadest vabatahtlikult teada, siis neid selle eest ei karistata. Kui aga ise teada ei anna ning lõpuks teeb selle kõne kas või näiteks naaber, järgneb kriminaalmenetlus, mis võib päädida reaalse vabadusekaotusega. Seega on mõistlik teavitada naabrist varem," selgitas kaitsepolitseiameti büroo juht Tõnu Miilvee.

Mitte mingil juhul ei tohi lõhkeainet, detonaatoreid ning relvi ise päästekomandosse või politseijaoskonda viia. Selle asemel tuleb helistada numbril 112, anda teada täpne asukoht ja edastada lõhkematerjali ning ebaseaduslike relvade kohta nii palju infot kui võimalik. Lõhkematerjalile tulevad järele demineerijad, toimetavad selle ohutusse kohta ja teevad kahjutuks. Relvadele või laskemoonale tulevad aga järele politseinikud, kes leiu hoiule võtavad ning selle siis ohutult politseijaoskonda viivad.