Kiri: ilma ...

Kiri lugejalt. Foto: Kamilla Selina Lepik

Käisin hiljuti koduteatris vaatamas teatritükki “Ilma sinuta”. Millegipärast hakkasin paralleele tõmbama koroonakriisiga. Päris mitu kuud olime ju ilma teatrita, kinota, raamatukoguta, suhtlemiseta. Eakamad inimesed olid lausa surutud nelja seina vahele. Tuttavaid külas ei käinud, üritusi ei toimunud, ainult raadio ja televiisor olid seltsiks.

Ühe eaka vanainimese käest oli küsitud, et millest te kõige rohkem puudust tunnete, ja vastus oli ühene – suhtlemisest. Vajalik toidukraam ja arstirohud pannakse küll ukse taha, kuid keegi ei kõnele sinuga, see on ääretult kurb. See ajajärk kestis päris pikalt. Aga olime visad – tulime toime.

Tänu tublidele näitlejatele, kes video vahendusel meile jutte rääkisid, saime pisutki kultuurist osa. Seda enam on nüüd rõõm suurem, et olukord on leebem.