Sisukord
Galeriid
Paberleht

GALERII ⟩ Kunda koolis õpetati elustamist

1 min lugemist
Vajalik kogu eluks: Kunda kooli noortele õpetati elustamisoskusi. FOTO: Erakogu

Täna külastasid Kunda ühisgümnaasiumi Tallinna tervishoiu kõrgkooli meditsiiniõe eriala viimase kursuse tudengid, kes tutvustasid noortele esmaabi andmist. Vahetundidel sai aga lasta tervist kontrollida.

Kunda kooli õpilased said praktilisi elustamis- ja esmaabivõtteid harjutada mannekeenide peal ning samuti oli võimalus tutvuda lähemalt AED-aparaadiga.

Kunda ühisgümnaasiumi kooliõde Jelena Fjodorova ütles, et praegu on kõige õigem aeg noortele elustamist õpetada.

"Nad olid huvitatud sellest oskusest," lausus Fjodorova.

Eesti kuulub Euroopas suurima kardiovaskulaarhaiguste riskiga maade hulka. Igal aastal on meil 2500–3000 äkksurmajuhtumit, kiirabis töötava Fjodorova sõnutsi võiks neist 400–500 kohese elustamise korral olemata olla. 

"Keskmiselt vaid kolmandikul juhtudest alustavad juuresolijad inimese elustamisega enne kiirabi saabumist," märkis meditsiinitöötaja. 

Kliiniline surm tähendab seda, et kohe peale südame seiskumist kaotab inimene teadvuse, tema hingamine lakkab ja pulssi ei ole. Inimese organism satub surma esimesse faasi, mida nimetataksegi kliiniliseks surmaks.

See on pöörduv bioloogiline protsess, mille maksimaalne kestus on kolm kuni viis minutit. Kui selle aja jooksul asutakse inimest elustama, on tema ellujäämisvõimalused suured. 

Kui selle lühikese aja jooksul elustamist ei toimu, siis satub inimese organism surma teise faasi, mida nimetatakse bioloogiliseks surmaks. Bioloogiline surm on pöördumatu, organismi elustamine ei ole siis enam võimalik.

Jelena Fjodorova muretses ka selle pärast, et AED-elustamisaparaate on maakonnas vähe.

"Lääne-Virumaal on mitu kohta, kus kiirabi kohaletuleku aeg on rohkem kui viis minutit. Viru-Nigula vallas on Aseri Kundast 25, Rakverest 34 kilomeetri kaugusel. Arvestades Aseri asustustihedust, kõrget suremust südame- ja veresoonkonna haigustesse, kiirabi halba kättesaadavust ja kaugust lähimast kiirabiüksusest, oleks sinna kindlasti vaja AE-defibrillaatoreid," rääkis Fjodorova. 

Ta lisas, et koolis toimuv tervisepäev on suurepärane võimalus esitleda õpilastele AED-aparaati ja julgustada neid kasutama elupäästvaid võtteid.

Oktoobris tähistatakse Euroopas südame taaskäivitamise päeva. 

Seotud lood
09.10.2020 13.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto