Ometigi seda ei toimunud. Emotsionaalseid sitsiillasi ei heidutanud see, et riigi põhjaosas langes inimesi nagu loogu. Musitati ikkagi. Tervitusmusid laksusid ühissõidukites, poes, kohvikus, tänaval.
Kes teab, kas sellepärast, et eestlased naljalt füüsiliselt kokku ei kipu, või mõnel muul põhjusel läks meie kevadine koroonalaine suhteliselt leebelt mööda. Jah, musitamine näiks siin naeruväärne. Maal, kus suurem osa aastast möödub nöhaga – ühisnimetaja pidevale nohusele ja köhasele olekule – on palju turvalisem öelda “Tere!”. Selge ja kõlava häälega.