:format(webp)/nginx/o/2016/11/25/6114875t1h61cc.jpg)
/nginx/o/2020/10/20/13424721t1h33f9.jpg)
Rakvere Jahindusklubi tegevjuht Jaan Villak rääkis, et pahatihti ei jõua info näiteks liiklusõnnetuses vigastada saanud loomast jahimeesteni ja loom peab pikka aega enne surma piinlema.
Hiljuti juhtus nii üksi Lääne-Virumaal kolmel korral. Kitsedega.
Murele lahendust otsides kohtusid Eesti Jahimeeste Seltsi esindajad läinud kolmapäeval häirekeskuse töötajaga. Häirekeskus teenindab keskkonnainfo telefoni 1313.
Üheks põhjuseks, miks info jahimeesteni ei jõua, nimetas Villak tõika, et number 1313 on tasuline. “Tean juhtumit, kus inimene hakkas teatama vigastatud metsloomast, oli ootejärjekorras ja lõpuks, kuuldes, et kõne on tasuline, katkestas selle,” rääkis Villak.
Samuti on raskusi vajaliku teabe liikumiseks helistaja asukoha tuvastamisega. Villaku sõnul võib avariisse sattunud šokis inimesest aru saada, et tema auto on rikutud, metsloom piinleb, ja siis ei suuda ta oma täpset asukohta kirjeldada.
Tegelikult võõras kohas sõites ei suudaks seda paljud šokitagi. Eriti pimedas.
Kohtumisel selgus, et tulevast aastast on kavas liita keskkonnainfo telefon 1313 riigiinfo telefoniga 1247, millele helistamine on tasuta. Numbrivahetusega loodavad jahimehed, et siis saab helistajat positsioneerida. Samuti võetakse kasutusele jahimeeste hiljuti loodud infobaas, mis näitab jahipiirkonda, kus helistaja asub, ja annab nende jahimeeste kontaktandmed, kes selles piirkonnas on saadaval.
Villaku sõnul tõstatati kohtumisel ka küsimus, kes ikkagi peab liiklusõnnetuses vigastada saadud loomast teatama. Jahimeeste hinnangul peaks seda tegema politsei, kui ta sündmusel osaleb. Villaku sõnul lubas jahimeestega kohtunud häirekeskuse töötaja selle ettepanekuga tegelda.
Meie inimesed kindlasti rahustavad teda, et õnnetuse asukoht teada saada ning info ulukist jahimeestele edastada.
Karmen Oks
häirekeskuse abi- ja infoteenuse juht
Kui politsei sündmusel ei osale ja liiklusõnnetusse sattunul vigastusi pole või keegi lihtsalt näeb kuskil vigastatud looma, saab ta jahimeeste infobaasist aadressil jahis.ejs.ee samuti teabe oma asukoha kohta ja läheduses olevate jahimeeste kontaktandmed. Et siis ise jahimeestele vigastatud või hädas metsloomast teatada.
Jahimeestega kohtus häirekeskuse abi- ja infoteenuse juht Karmen Oks. Häirekeskus teenindab nii keskkonnainfo kui ka riigiinfo telefoni. Oksa sõnul saab positsioneerida ainult hädaabinumbril 112 helistajat. Kui juhtum nõuab helistaja positsioneerimist, siis saab telefonil 1313 helistaja üle anda päästekorraldajale ehk hädaabinumbril 112 vastajale. Oksa sõnul infotelefonil 1313 vastajad ei ole päästekorraldajad. Nemad lähtuvad oma töös keskkonnaameti ja keskkonnainspektsiooni koostatud juhistest.
Kui helistajal on nutitelefon, siis Oksa sõnul püütakse esmalt helistajat positsioneerida talle antud juhiste abil. Ta nõustus, et avariisse sattunu võib olla helistades šokiseisundis. “Meie inimesed kindlasti rahustavad teda, et õnnetuse asukoht teada saada ning info ulukist jahimeestele edastada,” ütles Oks.
Mis puudutab jahimeeste andmeid, et numbril 1313 helistades tuleb pahatihti kaua kõneootejärjekorras olla, siis Oksa sõnul püütakse häirekeskuse töötajate graafikut teha nii, et ooteaeg oleks võimalikult lühike.
Keskkonnainspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul ütles, et infotelefoni 1313 puhul ei ole siiski tegu tavamõistes tasulise kõneliiniga, mille puhul rakendub kuue- või seitsmeeurone tariifitasu, vaid maksta tuleb tavalist operaatoritasu. Sõltuvalt teenusepakkujaga sõlmitud lepingust. Nii nagu makstakse näiteks sõbrale või tuttavale helistades.
Tuule sõnul ei ühendata tuleval aastal mitte ainult telefon 1313 telefoniga 1247, vaid ühendamisele lähevad ka keskkonnaamet ja keskkonnainspektsioon.
Ühiseks nimetuseks jääb keskkonnaamet.