Sõnaballettmeistri pärgamine ehk Kepitants, Päts ja kirjaniku fantaasia

Kirjanik Urmas Vadi jälgib terase tähelepanuga kepitantsu, millel on tema romaanis “Ballettmeister” tähtis roll. Foto: Inna Grünfeldt

Kargel päikeselisel sügispäeval Jõhvi linnas võbelesid tuulises kirjandustelgis küünlad, keerles “Ballettmeistri” kiituseks kirglik rahvatants ning kirjanik Urmas Vadi tõdes, et kirjanduses ei pea reaalsust taga ajama.

Kui Urmas Vadi romaan “Ballettmeister” võitis kevadel Virumaa kirjandusauhinna, hiilis koroonakriis juba lähedal. Hind, mille eest kannavad hoolt mõlema Virumaa omavalitsusliidud, sai küll üle kantud, aga au ehk kirjaniku tänamine lugejate osalusel, jäi andmata. Jõhvi mihklilaadal said viimaks kokku kirjanik, lugejad ja auhindajad. Ja muidugi rahvatants.

Kui rahvatantsuansambel Lausa Lust oli hoogsas tantsukeeles kõnelnud, kuidas Virumaa ja Rakvere kreis on nende puujala jälgi täis, ütles kirjanik Urmas Vadi, et auhinda on ikka väga tore saada. “Preemiaid võiks rohkemgi olla,” tõdes ta. “Iga päev võiks mõne preemia saada, eriti kui tulevad niisugused tantsijad esinema.”