Kolumn: eesti keel

Kristjan Svirgsden. Foto: Marianne Loorents

No vot. Võtsin kätte, et kirjutan. Kuigi pole lingvist ega midagi. Isegi filoloog mitte. Aga hakkab kõrva. Kui meedias kuuled vallavanemate või linnajuhtide suust väljendit nagu “võibolla kindlasti”.

Täislauses kõlaks see siis umbes niimoodi: uue silla, koolimaja või spordiplatsi ehitame järgmisel aastal võibolla kindlasti. Arusaadavalt pole nad keelesaadet kuulanud. Aga midagi peab see ju tähendama! Sõnade kooslus, ma mõtlen.

Teisest küljest. Keel kogu aeg areneb. Äkisti olen midagi maha maganud?