Juhtkiri: Ministeerium ja libasurnu

Paljud teavad kulunud ütlust, et on olemas väikesed valed, suured valed ja statistika. Justiitsministeeriumi eelmise aasta registreeritud kuritegude statistika aga lisas veel neljandagi variandi. Nüüd kõlab ütlus nii, et on olemas väikesed valed, suured valed, statistika ja justiitsministeeriumi statistika.


Võib ju leppida, et prokuratuuri, politsei ja justiitsministeeriumi statistika üksteisest mõneti erinevad, näiteks varguste, kehaliste väärkohtlemiste või kelmuste arvu poolest.


Aga kui ministeerium maakonna politseijuhi statistiliselt maha lööb, siis sellega enam leppida ei saa. Liiati pole tegu suurte arvudega ega tundmatute nimedega.


Mullu registreeris justiitsministeerium Lääne-Virumaal koos maakonna politseijuhi juhtumiga neli tapmist. Lembit Kalda pussitamisest ja tema tervislikust seisundist räägiti korduvalt üleriigilises meedias. Aga ikka õnnestus ministeeriumil ta “ära tappa”.


Seepärast kaalus Virumaa Teataja alguses, kas statistika üldse avaldada, sest mõistetavalt oli justiitsministeerium ju ebausaldusväärseks infoallikaks muutunud.
Loodetavasti on loo avaldamisest siiski kasu.


Samas teeb Virumaa Teataja ettepaneku anda statistika avaldamine ikka nendele organisatsioonidele-asutustele, kes konkreetsete asjadega tegelevad.
Teisisõnu, las ikka politseinikud ütlevad, mitu varast või mõrtsukat kinni nabiti.

Kui nüüd statistikat uskuda, siis varavastaste kuritegude arv on võrreldes üle-eelmise aastaga vähenenud. Ähvardamiste, perevägivalla juhtumite ja liikluskuritegude hulk aga kasvanud.
Võimalik, et siin mängib rolli asjaolu, et pidev naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse eest võitlemine hakkab tasapisi vilja kandma. Väide, et kes lööb, see armastab, hakkab pikapeale aeguma ning inimesed julgevad oma muredega pöörduda sinna, kuhu vaja.
Liikluskuritegudest ei hakka rääkimagi.

Tagasi üles