Sünoptik Jüri Kameniku sõnul tuleb kliimamuutustega kohaneda

Eesootav talv tuleb vaatluste ja ennustuste kohaselt sarnaselt eelmise talvega küllalt soe ja lumevaba. Käre pakane on pigem haruldane. FOTO: Mailiis Ollino

Eelmisel nädalal käis Rakvere raamatukogus ilmatarkust jagamas hobisünoptik Jüri Kamenik, peamiselt keskenduti kliima soojenemisele. Kõik märgid viitavad, et soojemaks kliima tõepoolest läheb, kuid inimtegur selles on jätkuvalt ebaselge.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Selles, et kliima ka Eestis soojemaks on läinud, vahest enam kellelgi kahtlust ei ole. Arvud räägivad arvude keelt: lumevabad päevad talvel on kasvutrendis, keskmine temperatuur on 30 aasta tagusega võrreldes igal kalendrikuul, välja arvatud juunis, tõusnud.

Veel kuue-seitsmekümnendatel levis maailmas arusaam, et kliima muutub ajas külmemaks ning tarvis oleks temperatuuri hoopiski tõsta. 19. ja 20. sajandi vahetuse paiku avastati gaaside kiirguslikud omadused, osal neist võime pidada kinni soojuskiirgus – neid hakati kasvuhoonegaasideks nimetama ja vastavat nähtust kasvuhooneefektiks. Toona peeti seda neutraalseks või isegi kasulikuks, kuna see aitab kaasa kliima soojenemisele.

27.10.2020 29.10.2020
Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto