Justiitsministeerium tappis politseijuhi

Eelmise aasta registreeritud kuritegevuse statistika järgi tõusis Lääne-Virumaal eelmisel aastal tunamullusega võrreldes kuritegevus kõige rohkem Rakvere linnas, vähenes Tapa vallas.

FOTO: Graafika

Justiitsministeeriumis valminud eelmise aasta ­registreeritud kuritegevuse statistika järgi pandi mullu Lääne-Virumaal toime neli tapmist, üks ­ohvritest on ekskolleegilt pussitada saanud ­maakonna politseijuht Lembit Kalda.



Rakvere politseijaoskonna juht Lembit Kalda rääkis eile naerusui, et statistikat uurides ja end tapetuna leides ei tundnud ta erilisi emotsioone. “Ei tormanud pensioniametisse ega teatanud, et olen vaid statistiliselt surnu,” sõnas ta. “Isegi naine paneb siiamaani prae lauale,” jätkas Kalda ja lisas, et saab ministeeriumi statistika koostamise printsiibist ja sellest johtuvast veast aru.

Rakvere kriminaaltalituse juht Kalmer Pere selgitas, et Kalda juhtum registreeriti tapmiskatsena ja statistikas ei tooda eraldi välja toime pandud ja katsestaadiumisse jäänud tegu. Ta tõi näite, et tänu tähelepanelikele turvatöötajatele jäävad poevargused sageli katsestaadiumisse, kuid statistikasse lähevad kirja vargusena. Ja nii läks ka Kalda tapmiskatse  kirja tapmisena.

Kui tõe huvides maakonna politseijuht statistikast välja jätta, siis registreeriti eelmisel aastal Lääne-Virumaal kolm tapmist, mis on sama palju kui tunamullu.

Surma põhjustamisi ettevaatmatusest oli mullu kolm, tunamullu üheksa.

Maakonnas kasvas eelmisel aastal ähvardamiste arv. Kui üleeelmisel aastal registreeriti üheksa ähvardamisjuhtu, siis mullu oli neid juba 18.

Kalmer Pere selgitas, et inimeste teadlikkus selle kuriteoliigi suhtes on tõusnud, ja kui keegi ikka ähvardab ning samas kasutab oma kavatsuste rõhutamiseks mõnd eset, näiteks nuga, siis on inimesel alust tunda reaalset hirmu ja abi saamiseks pöördutakse politseisse.

Ähvardamiste arvu kasvu põhjendas kriminaalpolit­seinik ka majanduslangusest tingitud pingetega mõnedes ühiskonnakihtides. Majanduslikud raskused muudavad osa inimesi vägivaldseks.

Inimeste teadlikkuse kasvu näitab kehalise väärkohtlemise arvu kasv. Tunamullu registreeriti neid 234, eelmisel aastal 261. Peamiselt on tegemist perevägivallaga ja politsei suhtub sellesse väga tõsiselt. Perevägivallaga võitlemine on seatud üheks riiklikuks prioriteediks.

Lembit Kalda selgitas, et perevägivalla puhul jälgivad kohalikud konstaablid ja sotsiaaltöötajad asjaosaliste edasist käitumist. Juhtumi kohta täidetakse perevägivallaleht ja asjal hoiab silma peal ka kriminaalpolitsei.

Seksuaalkuritegude arv tunamullusega võrreldes eelmisel aastal natuke langes. Kui 2010. aastal registreeriti üheksa juhtumit, siis mullu oli neid seitse. Alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegusid eelmisel aastal ei registreeritud, tunamullu oli neid kolm. Küll aga avastati eelmisel aastal üks inimene, kes armastas vaadata lastega seotud pornofilme ja -pilte. Tunamullu selliseid tegelasi ei olnud.

Varavastaste kuritegude arv mullu vähenes. Kui üleeelmisel aastal regstreeriti maakonnas 1282 varavastast kuritegu, siis mullu oli neid 1131. Pere selgitas langust olukorraga tööjõuturul, mis on läinud paremaks. “Kes tahavad tööd teha, need selle leiavad,” sõnas ta.

Mullu kasvas liikluskuritegude hulk. Maakonna politseijuht Lembit Kalda selgitas, et tänu korraldatud kampaaniatele on vähenenud väiksemate tipsutajate ehk väärteokorras karistatavate roolijoodikute hulk. Suurenes nende arv, kes puhusid alkomeetrisse üle 1,5 promilli, mis tähendab juba kriminaalvastutust.

Kalda hinnangul oli eelmine aasta hea aasta, mil paranesid korravalvurite töötingimused ja see mõjutas positiivselt töötulemusi.

Tagasi üles