Tänavu on Eestis olnud juba 49 küttesüsteemist alguse saanud põlengut

Ahju, kaminat, pliiti ning nende lõõre ja korstnat tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Foto: Elmo Riig

Päästeameti statistika kohaselt toimus mullu 73 eluhoonete küttesüsteemidega seotud tulekahju, tänavu üheksa kuu jooksul oli neid 49. Kokku toimus mullu eluhoonetes 660 tulekahju ja tänavu üheksa kuuga 450. Kodukindlustuse tulekahjujuhtumeid on aastas üle 400 kahjusummaga ligi 8 miljonit eurot.

Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna nõuniku Elika Brosmani sõnul tuleb tahkeküttel töötavat ahju, kaminat, pliiti ning nende lõõre ja korstnat puhastada vähemalt kord aastas. "Kortermajades ja ridaelamutes peab seda tegema kutseline korstnapühkija. Eramajades võib korstnaid, lõõre ja küttekoldeid puhastada ise, aga vähemalt kord viie aasta jooksul peab seda tegema kutsetunnistusega korstnapühkija," ütles Brosman ning lisas, et korstnapühkija tehtud akt tuleb alles hoida kuni järgmise pühkimiseni.

Kindlustusseltside liidu kahjuennetuse valdkonna juhi Ülli Reimetsa hinnangul on tuli kodudes kõige suurem kahjutekitaja. 

Swedbanki varakindlustuse valdkonnajuhi Liina Laksi sõnul tõuseb kodukindlustusjuhtumite arv kütteperioodil kuni 30 protsenti ning suurimad hüvitised ulatuvad sadadesse tuhandetesse eurodesse. "Üks traagiline näide tulekahjust oli meie kliendil, kelle elumaja ja garaaž koos varaga hävis. Kahju oli ligi 360 000 eurot. Kodukindlustus hüvitas perele asenduspinna üürikulu ning pärast ehitusekspertiisi ehitati perele uus maja," ütles Laks.