Repliik: üks hästi elav orav

Veiki Ojaperv. Foto: Vladislav Musakko

Käisin nädalavahetusel Rakvere haigla kõrval kettagolfi mängimas, kui ühtäkki märkasin enda kõrval mõne meetri kaugusel ühte väga paksu oravat askeldamas.

Kui tavaliselt pistavad metsaelukad kahejalgset lärmakat koletist nähes kiiresti puu otsa putku, siis see jässakas tegelane istus mu lähedusse maha ja järas mõnuga tammetõru edasi. Kas see aasta on siis nii hea tõruaasta või on inimesed kettagolfirajal pisikesele närilisele nii palju näkse pakkunud, et ei jõua teine ennast enam liigutadagi? Või äkki ootas orav hoopiski järelkasvu?

Loodan siiralt, kallis orav, et sa saad seda artiklit lugedes aru, et tegelikult ei tahtnud ma sind solvata, vaid julgustada inimesi lahtiste silmadega looduses ringi käima. Eriti disc golf’i radadel, kus kettad pidevalt sinu koduustele koputavad.