Sellest nädalast jõuavad paari kuu jooksul kõikide Eesti elanike postkastidesse juhised, kuidas võimalikes kriisiolukordades edukalt hakkama saada.
Postkastidesse jõuavad kriisiolukorra juhised
Kriisi puhul tuleb arvestada asjaoluga, et korraga on abivajajaid palju ja abi jõuab hädasolijateni tavapärasest hiljem. Seepärast ongi oluline, et leibkonnad oleksid tavapärasest erinevas olukorras võimelised mõnda aega iseseisvalt toime tulema. Käitumisjuhiste avaldamine just nüüd ei ole märk sellest, et päästeametil oleks infot mingist võimalikust lähiajal puhkevast kriisist. Küll aga on viimased aastad näidanud, et kriisid tabavad ka Eestit.
“Kriise ei tasu karta, kuid nendeks tuleb valmis olla. Kodudesse jõudev trükis jagabki nõuandeid selle kohta, kuidas inimesed peaksid kriisideks valmistuma, ning teeb ülevaate, missugused kriisid võivad meie igapäevaelu muuta,” selgitas päästeameti ennetustöö osakonna juhataja Viktor Saaremets.
“Kriiside puhul on suurim probleem see, et katkeda võivad elutähtsad teenused, aga ka mugavusteenused – meil ei pruugi olla elektrit või internetiühendust, meil võib olla üleujutus või mingil põhjusel ei ole näiteks teed enam läbitavad. See omakorda toob vajaduse toidu- ja veevarude ning informatsiooni järele,” lisas Saaremets.
Päästeameti 2019. aasta lõpus tehtud uuring näitas, et vaid 15 protsenti Eesti elanikest on hinnanud oma valmisolekut kriisiks piisavaks ning üksnes 35 protsenti elanikest peab võimalikuks, et kodukohas võib mingisugune hädaolukord tekkida.