Hoolekande muredele vilistamine on lubamatu

Heljo Pikhof. Foto: Margus Ansu

Hämmastav, kui vastutustundetult käiakse ümber mõistega “vastutustundlik”. Pean silmas valit­sus­erakondade juhtpoliitikuid, kes suure suuga kuulutavad oma “vastutustundlikku eelarvepoliitikat”.

Vaadakem siis 2021. aasta eelarve eelnõule otsa. Selle järgi on riigi tulud uuel aastal 11,2 miljardit eurot ja kulud üle 13 miljardi euro ehk me oleme ligi kahe miljardi euroga miinuses. Eelarve tulusid paisutavad mastaapsed laenud, mida praeguses määramatuses kasutavad teisedki riigid. Laenuraha kõrval saab arvestada Euroopa Liidu uute eelarvevahendite ning viirusekahjust üle saamise taastefondi summadega.

Tervise- ja majanduskriisi seljatamiseks on lisakulutuste tegemine mõistlik, aga küsimus on valikutes. Kas täiendavate miljardite toel aidatakse ühiskonna toimimisele parimal moel kaasa? Kas eelarve pakub tuge neile, kes on kõige haavatavamad? Väidan, et mitte. Kuigi seal on ka kiiduväärset, näiteks kosub teadusraha, ei vasta uus eelarve laias plaanis ei Eesti praegustele ega ka tulevastele proovikividele.