Teatrisse minek – pidu- või argipäev?

Toomas Herm
, ajakirjanik
Copy
Paljaste jalgade otsa aetud kingad. Umbes paar aastat tagasi Ameerikast tulnud moeröögatust võib kohata ka teatripubliku seas.
Paljaste jalgade otsa aetud kingad. Umbes paar aastat tagasi Ameerikast tulnud moeröögatust võib kohata ka teatripubliku seas. Foto: Marianne Loorents

Vastupidi eelmisel sajandil kehtinud normidele lubavad tänapäeva kombed teatrisse minna piltlikult öeldes väljaveninud põlvedega dressipükstes. Sellegipoolest tasub teada, kellega teatrisse minna, mida selga panna ja kuidas seal olla.

Eesti keele ja kombeõpetaja Raivo Riim meenutas riietuse teemal lugu, mis juhtus temaga Soomes põhjanaabrite iseseisvuspäeval, kus ta kutsuti külalisena lavale. “Mul oli seljas nahktagi ja jalas olid säärsaapad, ülejäänud olid kõik pidulikus riietuses,” sõnas ta ja lisas, et sellest juhtumist peale varustab ta end vähemalt välismaale minnes pintsakuga. Hele pintsak oli tal kaasas Austraalias ja Sydney ooperiteatrisse minnes tõmbas selle selga. Siis oli pilt vastupidine kui Soomes: enamik kuulsa “purjeka” külastajaid olid plätudes ja šortsides ning Riim oma valge pintsakuga torkas taas silma.

Kellega teatrisse minna ja mida selga panna? Kuuleb ju pahatihti õrnema soo esindajate kurtmist, et kirglikust tugitoolisportlasest kaasa pole kultuuritempli külastusest teps mitte huvitatud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles