Paneme nurgakivi ühtsele e-ehitussektorile

Taavi Aas. Foto: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium

Eesti nelja aastaaja rikkalikus kliimas elades veedame suurema osa oma elust hoonetes – kodus ja kontoris, koolis ja kinos, poes ja teatris. Seega sõltub meie igapäevane hubane turvaline elu ehitussektorist rohkem, kui enesele teadvustada oskame.

Peale selle, et sektor mõjutab otseselt meie keskkonna kujundamist, annab ehitus oma tegevusega tööd teistele olulistele valdkondadele: ehitusmaterjalide tootmisele, toitlustusele, majutusele, transpordile. Ehk kui ehitusel ei lähe hästi, jätab see paratamatult jälje paljudele muudele aladelegi.

Läinud aastal andis ehitussektor tööd ligi 60 000 inimesele. Meil on silmapaistvaid arhitekte, insenere ja ehitusettevõtjaid, tänu kellele näeme aina rohkem kvaliteetseid ja energiasäästlikke hooneid ning tänapäevast taristut. Siiski on Eesti ehitussektori tööviljakus aga võrreldes Euroopa Liidu keskmisega kaks korda madalam ning kogu maailmas valitseb probleem, et ehituse vallas on tootlikkuse kasv väiksem kui teistel elualadel, näiteks põllumajanduses, tööstuses ja kaubanduses.

Seda põhjustab sektori vähene avatus innovatsioonile – siinkohal pean silmas nii tehnoloogiat kui ka tänapäevaseid töömeetodeid. Ehitus ei ole ammu enam lihtsalt platsil kellu ja labidaga toimetamine, vaid digitaalsete andmete abil protsesside juhtimine ja otsuste tegemine.