/nginx/o/2018/10/22/11517595t1hc911.jpg)
/nginx/o/2020/11/19/13486113t1h5455.jpg)
Üks isadepäeva tähistanud seiklusorienteeruja suutis neljatunnise kontrollaja jooksul ületada autoliikluse piirkiirust 269 korda, teine kihutas 158 km/h. Ilmselt ei adunud kogupereüritusel osalenud sohvrid, et võistluse tingimustes ette nähtud äpp avalikustab muu hulgas nende tegelikud liiklusharjumused.
OÜ Seiklusministeerium korraldas isadepäeva puhul Lääne-Virumaal kontaktivaba autoseikluse. Tegemist on igamehe- ja kogupereüritusega, millesarnaseid on toimunud Eestis varemgi ja toimub veel.
Ettevõtmise ülesehitus oli lihtne. Osalejal tuli neljatunnise kontrollaja jooksul läbida mööda Lääne-Virumaad autoga sõites 60 kontrollpunkti, mille asukoht oli kaardile kantud. Võistleja liikumist jälgis mobiilirakendus, mille ta oli pärast võistluse tingimustega tutvumist vabatahtlikult alla laadinud. Muu hulgas oli tingimustes kirjas, et punktist punkti sõites tuleb järgida liikluseeskirja ja kiiruse ületamise eest on ette nähtud trahvipunktid.
"Edetabelis said suuresti määravaks kiirusetrahvid," rääkis võistluse korraldaja Joonas Väärtnõu. Startijaid oli 82, liikluseeskirja rikkus neist 46. "Suurim rikkuja tegi seda 269 korral. Suurim rajal näidatud kiirus oli 158 km/h. Diskvalifitseerisin võistluselt tiimid, kes rikkusid eeskirja rohkem kui 50 korda. Tiime, kellel oli rikkumisi rohkem kui 80, ei hakanud ma üldtabelisse panemagi."
Ta selgitas, et kiiruseületamine läks kirja siis, kui see oli suurem kui 5 km/h ja vältas üle 10 sekundi. "Kasutasin maanteeameti kaardirakendust, kiirused aitas fikseerida äpp," lausus ta.
Ei saaks öelda, et korraldaja tehtud rada olnuks liiga kiire ja selle läbimine kontrollaja piires võimatu. Võitja läbis kõik 60 kontrollpunkti kolme tunni ja kuue minutiga, kuid patustas siiski ühe kiiruseületamisega. Esimese 47 hulka jõudnud võistlejad mahtusid kõik kontrollaja sisse ja esimese 20 hulgas fikseeriti vaid kolm kiiruseületamist.
Küll aga leidus seos kihutamise ja ja nutikuse vahel. Paljud kihutajad ettenähtud aega ei mahtunud ehk neil läks kontrollpunktide leidmiseks palju rohkem aega kui mittekihutajatel. Sohver, kes suutis nelja tunni jooksul 269 korda kiirust ületada, vajab aga ilmselgelt uuesti autokooli läbimist, sest sellist tulemust pole võimalik saavutada teisiti kui arutu kiirendamise ja pidurdamisega ehk ülinärvilise sõidustiiliga.
Igal võistlusel leidub keegi, kes arvab, et kihutades võidab.
Joonas Väärtnõu, autoorienteerumiste korraldaja
Joonas Väärtnõu on selliseid võistlusi korraldanud 11 aastat. "Eks kiiruseületamisi on alati, kuid sel korral oli kuidagi eriliselt palju," rääkis ta. "Igal võistlusel leidub keegi, kes arvab, et kihutades võidab. Tegelikult tuleb sõita targalt ja täpselt, kui mahud kontrollaja piiresse, siis polegi lõpuajal suurt tähtsust."
Olgu lisatud, et sellistel võistlustel ei käi mäng ei mõisa ega au ja kuulsuse peale. Auhinnad, kui neid üldse on, on tagasihoidlikud ja seiklusorienteerumise mõte on ikka vaba aja sisustamine ning silmaringi laiendamine.
Väärtnõu on veendunud, et seiklusorienteerumisel ilmnenud kihutamine on meie tegeliku liikluspildi peegeldus. Ise ta muide on väga korralik autojuht – kui Virumaa Teataja talle esimest korda helistas, siis vastas ta, et ei saa rääkida, sest on roolis, ja helistas tagasi, kui oli leidnud sobiva peatumiskoha. "Minu eesmärk on korraldada võistlused nii turvalised kui võimalik," kinnitas ta. "Aga paraku lööb võistlusmoment nii mõnelgi inimesel adrenaliini üles ja startides unustatakse kõik reeglid. Või siis polegi tavaks neist kinni pidada," lisas ta.
Rakvere politseijaoskonna patrullitalituse juht Tauno Lempu ütles, et politseile ei ole sellised liiklusharjumused üllatuseks. "Sõidukijuhtide harjumus, et kuni 10 km/h ületamine ei ole rikkumine, on visa kaduma," rääkis ta. "Ainuüksi kiiruskaamerad fikseerivad päevas väga palju selliseid rikkumisi."
"Ühegi võistluse võit ei ole väärt liigset kiirustamist, sest me ei tea kunagi, milliste traagiliste tagajärgedega suurel kiirusel sõitmine lõppeda võib," jätkas ta. "Sõidukijuhtide harjumuste muutmiseks ei pea aga politseinik olema igal tänavanurgal, vaid seda saavad muuta ennekõike liiklejad ise, käitudes liikluses viisakalt ja arvestades teistega."
Lempu leidis, et võistlusel ilmnenud kiiruseületamiste rohkus polnud siiski mitte osalejate käitumismuster tavaliikluses, vaid tulenes võistlusolukorrast. "Loomulikult ei muuda ega vabanda see üritusest osavõtjate toimepandud rikkumisi, sest kiiruse ületamine mistahes olukorras on igati taunitav," ütles ta.
Selle aasta 11 kuuga on Rakvere politseijaoskond tuvastanud 2355 liiklejat, kes on ületanud lubatud sõidukiirust. Rakvere–Haljala maanteel asuva statsionaarse kaamera fikseeritud rikkumiste alusel on 2020. aasta jooksul väljastatud 711 trahviteadet.