Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/01/19/920224t1h5607.jpg)
Alates veebruari keskpaigast võivad kõik need, kes e-loendusel osaleda ei jõudnud või soovinud, hakata ootama rahvaloendaja külastust. Üle 2000 rahvaloendaja alustavad tööd 16. veebruaril.
“Rahvaloendajad hakkavad tõepoolest käima alates 16. veebruarist, kindlasti mitte enne seda,” kinnitas Jõhvi ringkonnajuht Anu Blum.
“Loendajad külastavad vaid neid inimesi, kes pole osalenud e-loendusel või kui ankeet on jäänud lõpetamata,” täpsustas Blum.
Rahvaloendaja tunneb ära statistikaameti väljastatud pildiga töötõendi, sinise kohvri ja loenduse logoga salli järgi.
“Tõendil on loendaja nimi ja pilt, statistikaameti logo, töötõendi number ja kehtivuse aeg. Rahvaloendaja peab oma töötõendit näitama kohe uksel,” selgitas rahvaloenduse välitööde juht Maris Post.
Rahvaloendaja sinises kohvris on sülearvuti, kuhu ta märgib kõik vastused. Iga leibkonna ja inimese kohta avaneb arvutis ankeet, mida peale täitmist ja kinnitamist enam uuesti avada ei saa. Kõik andmed on loendajate arvutites krüpteeritud.
“See tähendab, et kui rahvaloendaja järel uks sulgub, võite täitsa kindel olla, et teie vastused on kindlalt kaitstud,” kinnitas välitööde juht.
Kui kedagi ei ole kodus või pole vastamiseks parim aeg, jätab loendaja postkasti teatise oma kontaktandmetega. “Siis tuleks loendajale helistada ja leppida kokku kohtumiseks sobiv aeg, pidades siiski silmas, et loendaja tööaeg on kella 9–21,” ütles ringkonnajuht Anu Blum.
Et loendamine läheks võimalikult sujuvalt, tasub inimestel rahvaloendaja külaskäiguks ka veidi valmistuda.
Valmis tasub vaadata leibkonnaliikmete isikukoodid ja ametinimetused, sest seda sageli kohe ei teata. Samuti tuleks täpsustada eluruumi ehitamise ajavahemik ja suurus.
“Küsimused on täpselt samasugused nagu e-loendusel ning vajadusel rahvaloendaja selgitab, mida täpselt soovitakse teada saada. Näiteks tervise küsimuse juures pole sugugi tarvis haiguslugu välja otsida, vaid märkida lihtsalt, kas inimesel esineb pikaajalisi terviseprobleeme. See on lihtne “jah-ei” küsimus,” selgitas ringkonnajuht Anu Blum.
Rahvaloendaja ei uuri üheltki inimeselt ka tema sissetuleku suurust – küsitakse ainult elatusallika kohta ehk kas selleks on palk, pension, toetus, teiste pereliikmete poolne ülalpidamine vms.
Kõik loendusel kogutud isikuandmed on igal juhul kaitstud ja mida keegi vastas, teab üksnes tema ise.